Peaministri poolt puhtaks löödud platsilt ostis oktoobris pärast paari tehingut TKP nõude Eesti Kütuse vastu N-Terminaal, kes oli samal ajal ka Esoili erastaja AA-Õligrupi koosseisus. Vähi uudishimu nüüd juba erafirmale kuuluva võlanõude vastu jätkus ja kasvas. Ta surus Esoili jääkidesse, käskides enne edasiste erastamistingimuste kuulutamist siduda Esoil, Eesti Kütus ja võlanõue ühte kimpu. Riigi ja maksumaksja seisukohalt oleks vast mõistlikum siduda Esoiliga maksumaksjate saamised, ehk Eesti Kütuse kümnetesse miljonitesse ulatuvad võlad riigile. Samal ajal kustutas Vähi selle aasta oktoobris antud korraldusega tema enda käsul 1992. aastal ühismajanditele jagatud kütusekrediidi viivised Eesti Kütusele. Riik loobus oma nõudmistest riigiettevõtte Eesti Kütus vastu, kinkis põllumeestele kütust ja aitab erafirmal riigifirmadest mahla välja pigistada.
Epiloog: muudatused Esoili järelevalvenõukogus ja Eesti Kütuse haldusnõukogus. Ettevõtete vahel sõlmitav solidaarsuse vastutuse leping ei jäta aga võlanõude omanikule kahtlust, et võlanõude ost on mitmesajaprotsendilise rentaablusega investeering, millest tulenevalt lisab nõudeomanik oma trofeekogusse Esoili. Jahi hinnatuimaks jäljekütiks osutub Vähi.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.