Eesti päevalehtedes on viimasel ajal oma kindla koha leidnud 17. detsembril toimuvate Venemaa riigiduuma valimiste käsitlused. Seega ei ole kahtlust, et Eestis tunnetatakse nende valimiste ning valimistulemuste tähtsust.
Valimiseelsed prognoosid veenavad üha kindlamalt, et riigiduuma valimised võidavad kommunistid ehk Venemaa kommunistlik partei ja sellele lähedase meelestatusega Venemaa agraarpartei. Kumbki neist ei ole varjanud ideed taastada Venemaa mõjuvõim kunagise NSV Liidu regioonis ning on otseselt väljendanud oma eitavat suhtumist Venemaa kapitaliseerumisse. Demokraatliku maailmavaatega inimesed loodavad, et kommunistide ülekaal ei tule liiga suur.
Erinevatel hinnangutel võivad aga need vasakparteid riigiduuma valimistel saada kuni 50% valijate häältest.
Vene ettevõtja on tahes-tahtmata sunnitud oma hääle andma Venemaa praeguse peaministri Viktor T?ernomõrdini juhitavale parteile «Meie kodu on Venemaa». Ehkki T?ernomõrdini blokk ei pruugi igale edumeelsele valijale meele järele olla, on ta siiski peaaegu ainus partei, mis on kommunistidele võrdne rivaal. Vene ettevõtjale meeldib T?ernomõrdin seetõttu, et tema võimulejäämine ei tähendaks mingit väga radikaalset muutust ettevõtlusmaastikul. Kõik reeglid ja äritegemise võimalused on selged, ütleb ettevõtja.
Kaks parteid, ekspeaministri Jegor Gaidari juhitav Venemaa Valik ja reformimeelse Grigori Javlinski partei Jabloko on oma maailmavaate poolest Eestile nii majanduslikult kui julgeolekut silmas pidades ilmselt oodatumad.
Ehkki parteid on sarnased, ei ole nad riigiduuma valimistele läinud ühise liiduna. Selline eraldiseismine viib aga ilmselt selleni, et muidu kindlalt Venemaa linnaintelligentsi toetust omavad parteid jäävad oma taotlustes häguseks ning paljud nende ideede toetajad annavad oma hääle kindluse mõttes T?ernomõrdini parteile.
«Lihtne venelane peab Javlintskit-Gaidari liiga keeruliseks. Seda fakti aitab paremini mõista asjaolu, et mõlema poolt erinevatel aegadel esitatud ideed Venemaa majanduse reformimiseks on põrkunud vastu üldise mõistmatuse seina. Valdav osa venelasi ei taha kuulda teooriat. Nad eelistavad must-valgeid hinnanguid. Kommunistid ja ka T?ernomõrdin valdavad seda kunsti aga paremini kui demokraadid.
Kommunistide edule neil valimistel viitab ka tendents, et paljud edumeelsed inimesed ei huvitu enam poliitikast ning ei taha ega viitsi valima minna. Aktiivne hääletaja on aga just kommuniste toetav. Seetõttu on valimiskampaanias just demokraatlike liikumiste juhid kutsunud rahvast ja eriti intelligentsi üles kindlasti hääletamisest osa võtma.
Tegelikult tahaks aga üleüldise valimissagina taustal meenutada, et Venemaa on ja jääb riigiks, kus viimase sõna ja seisukoha ütleb riigi president, keda hakatakse valima järgmise aasta suvel.
Parlamendivalimised näitavad aga otseselt seda, milline on hetkel rahva meeleolu, ütleb üks Vene poliitikavaatleja. Parlamendi koosseis esialgu väga otsest mõju Venemaa üldisele poliitikale ei avalda. Küll on aga riigiduuma valimised võitnud partei liidril suured ?ansid saada Venemaa presidendiks.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.