Välisministeerium nõuab ehitusfirmalt käibemaksu

Välisministeerium sõlmis ehituskonkursi vähempakkumuse võitnud Kembariga 1994. aasta lõpus töövõtulepingu maksumusega 5,5 miljonit krooni ilma käibemaksuta. Ehitus osutus aga kallimaks ja 1995. aasta veebruaris sõlmiti Kembari ja välisministeeriumi vahel täiendav leping ligi miljoni krooni ulatuses, et korvata ehitusprojekti muutusest tekkinud lisakulutusi.

Kembari tehnilise direktori Tiit Rootsi väitel on nende firma käest peakonsulaadi remondi ajal läbi käinud koguni seitse miljonit krooni, ehkki umbes poole miljoni krooni eest on kulutuste katteks vaid tellija suulised lubadused.

«Kuna Kembari tegeleb ehitusekspordiga, mis on maksustatud käibemaksu nullmääraga, siis ei ole mingit käibemaksu meie lepingutes arvestatud,» kinnitas Roots.

Sama kinnitas ka firma pearaamatupidaja, kelle sõnul pöördus Tallinna maksuamet selles küsimuses mõni aeg tagasi nende poole ja pärast selgituste saamist pole enam pöördumist teinud.

Välisministeeriumi asekantsleri Mati Vaarmanni väite kohaselt on välisministeeriumi arvepidamise andmetel Kembari Peterburi objekti eest ministeeriumilt saanud 6,5 miljonit krooni.

«Siia on arvestatud ka 18protsendiline käibemaks, mis tuleb tagasi maksta, sest tegemist on ehitusekspordiga, mille suhtes rakendatakse käibemaksu nullmäära,» selgitas Vaarmann. Ta oli väga üllatunud Kembari tegevjuhtide väitest, nagu oleks ehitustööde kogumaksumus seitse miljonit krooni.

Välisministeeriumi haldusdirektori Kalle Kuusiku sõnul ei kehti lisakulutuste kohta suusõnalised kokkulepped. «Ma ei teagi neist midagi, kellega on kokku lepitud? Meil raha ei ole,» oli ta konkreetne.

Välisministeeriumi pearaamatupidaja on Mati Vaarmanni sõnul Kembari käibemaksuga tegelenud suvest saadik, kuid seni pole käibemaksu laekunud. Analoogne juhtum oli tema sõnul ka Helsingi suursaatkonda ehitanud EKE Ehitusega, kes maksis umbes 100 000kroonise käibemaksu tagasi.

«Käibemaksu tagasisaamiseks on alati võimalus pöörduda ka kohtu poole,» oli Kuusik välisministeeriumi õiguses kindel.

1994. aasta alguses asutatud ja praegu 30--40 miljoni kroonise aastakäibega AS Kembari kandis esimesel tegevusaastal majanduslikku kahjumit 1,8 miljonit krooni. «Läksime ühe Venemaa sõjaväelinnaku ehitusega alt,» selgitas Tiit Roots kahjumi põhjusi.

Välisministeeriumi haldusdirektori Kalle Kuusiku sõnul oli ministeerium Kembari kahjumist teadlik, kuid lähtus sellest, et firmal oli 5,5 miljoni kroonisele ehitusmaksumusele esitada pangagarantii Virumaa Kommertspangalt. «Teoreetiliselt peaks käibemaksu maksma garantii esitanud Virumaa Kommertspank, kui Kembari ise seda ei tee,» oletas Kuusik.