Põhiosa nn mustast ehitusest moodustavad individuaal-, kaksik- ja ridaelamute ehitus ja remont. Sellise suure tööde mahu maksuvabalt tegemise põhjustab nii tellijate huvi saada ehitustööd tehtud odavamalt kui ka ehitaja soov püsida konkurentsitihedal ehitusturul.
Shelli tanklate ja Eks-kaubamaja ehitustöid juhtinud projektijuhtimisfirma ASi Telora tegevdirektori Valter Näpitsa sõnul ehitatakse mustalt eeskätt väikestel objektidel ning juhul, kui firmajuhtide käsutuses on raha, mida ei kajasta raamatupidamine. Näpitsa sõnul võidakse seda rakendada ka suurematel objektidel.
«Õnneks meil puudub selline kogemus,» lisas Näpits. «See on kahe teraga mõõk -- saad küll odavamalt kätte, kuid samas puudub igasugune garantii kvaliteedi, tähtaegade, maksete ja muu sellise suhtes. Tean meest, kes ehitas mustalt individuaalelamu, mille katus hakkas läbi laskma. Lõpptulemusena maksis ta uue katuse töö veel täiendavalt juurde.»
Kuigi must ehitus kujuneb tellijale keskmiselt 20--30% odavamaks, võib halba kvaliteeti ja garantiide puudumist arvestades kaotada rohkem. Arvestada tuleb sellega, et musti töid tegevad ehitusmehed on juhuslikud inimesed, kes on enamasti ehitusfirmast välja praagitud. Neile ei saa usaldada kalleid ja uusi materjale, mille kasutamist nad tavaliselt ei tunne.
Ehitustööde pealt on võimalik kokku hoida võistupakkumisi korraldades. Ehitusfirmade tööde hinnad ja arvestatavad tööjõukulud võivad erineda isegi kuni 50%. «Võistupakkumistega 10% kokku hoida ei ole suur kunst,» kinnitas Valter Näpits. «Tuleb aga arvestada, et alati ei ole kõige odavam kõige soodsam. Mõned firmad annavad madala hinna ning hakkavad pärast lepingu sõlmimist raha arvestamata tööde eest juurde nõudma.»
Projektijuhtide kasutamine õigustab ennast enamasti juhul, kui tellijal on projektdokumentatsioon puudulik või alles tööjooniste staadiumis. «Projekteerimine võib käia paralleelselt ehitustöödega -- tähtajad lühenevad ja ka ehitus- ning projekteerimisprotsess on pidevalt tellija kontrolli all projektijuhi kaudu,» lisas Näpits.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.