Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poliitikutel pole bilanss tasakaalus
Reedene Riigi Teataja avalikustas kõrgete riigiametnike ja poliitikute majanduslike huvide deklaratsioonid, millest selgus, et nii mõnelgi tuntud mehel on kaelas korralikud võlad. Iseenesest ei ole laenu võtmises midagi paha. Kogu maailm elab võlgu, et hankida perele korralik eluase, soetada uus bensiinisäästlik auto või alustada ettevõtlust. Pigem näitavad poliitikud oma suurte võlakohustustega hoopis head eeskuju, et igaüks peab ennast ise aitama ja et seda saab väga hästi teha laenude abiga. Siiski on üks aga.
Majanduslike huvide deklaratsioon sarnaneb suuresti ettevõtte bilansile, kus ühelt poolt on kajastatud kohustused (kes kui palju võlgu on) ja teiselt poolt varad (kellel midagi on). Bilansis on kohustused ja varad alati tasakaalus. See tähendab, et kui poliitik on võtnud näiteks 375 000 krooni laenu, siis on hämmastav, et ta ei ole sellise summa eest mingit vara suutnud soetada. Nii tasakaalust väljas bilansi puhul tekib küll küsimus, kas tegemist on ikka ausa aruandlusega.