• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veel põlevkivitööstuse ümberkorraldamisest

    Praegu käib forsseeritud tempos ettevalmistus põlevkivitööstuse kardinaalseks ümberkorraldamiseks. Ühe vaadeldava variandi järgi peaks juba uuel aastal RE Eesti Põlevkivi muutuma samanimeliseks riigiaktsiaseltsiks, edaspidi aga kontserniks. Iseseisvate tootmisüksuste koondamine kontserni alla justkui tooks põlevkivitööstusse konkurentsi, mis juba lähima ühe-kahe aastaga viiks põlevkivi õige turuhinna kujunemiseni.
    Olen veendunud, et seni, kuni mäeettevõtted on koondatud ühise Eesti Põlevkivi mütsi alla (ei ole tähtis, millist tiitlit see struktuur kandma hakkab), ei saa nende vahel tekkida mingisugust konkurentsi. Põlevkivitööstuse ümberkorraldamine ja täiustamine peab seisnema konkreetsete meetmete tarvitusele võtmises, mitte aga tootmisüksuste siltide vahetamises.
    Põlevkivi vajaduse languse tingimustes peaks selle haru täiustamissuunaks saama tootmise kontsentreerimine vähese arvuga mäeettevõtetesse, tõstes nende tootmisvõimsust ja tagades kõrge tööviljakuse taseme. See võib toimuda ka endise riigiettevõtte koosseisus.
    Kümne viimase aasta jooksul on põlevkivi tootmine vähenenud poole võrra, kuid toodangu mahu langu-sega ei ole kaasnenud töötajate arvu vähenemist. Selle tagajärg oli tööviljakuse langus. Kaevurite arv pole seni eriti vähenenud, seda ilmselt sotsiaal-poliitilistel kaalutlustel. Analüüs näitab, et selle teguri osakaal kõikide põlevkivi tootmiskulude tõusu põhjuste hulgas ulatub ligi 30 protsendini. Selline oleks nagu rahulolu «hind» Kirde-Eesti piirkonnas.
    On ilmne, et põlevkivitööstuse efektiivsuse tõus pole võimalik ilma kaevurite tööviljakuse tegeliku tõstmiseta. On ka selge, et riik peaks leidma tööhõive kui terava sotsiaalse probleemi lahenduse Ida-Virumaal põlevkivi tootmisest eraldi.
    Lahtiste mäetööde peatamine põlevkivitööstuses on möödapääsmatu käik. Sirgala ja Narva karjääri paljandusekskavaatorite park on peaaegu amortiseerunud. Viimane ekskavaator Sirgala karjääris monteeriti kokku ja võeti töösse 1990. aastal. Pärast seda ei ole ekskavaatorite pargi uuendamist isegi kavandatud.
    Selle tagajärg on tootmise hääbumine. 1980. aastate alguses tootsid need karjäärid üle kümne miljoni tonni põlevkivi aastas. Jooksval aastal on Sirgala ja Narva toodanguks kokku kavandatud neli miljonit tonni. Aastal 2000 on aga oodata nende karjääride summaarse tootmisvõimsuse langust kuni 2,4 miljoni tonnini. Paljandusekskavaatorite pargi uuendamine kui ülimalt kapitalimahukas ettevõtmine käib Eesti põlevkivitööstusele üle jõu. Ühe ekskavaatori maksumus Eesti Põlevkivi hinnangul on 10--20 miljonit dollarit. Nii selgubki, et vajalikud investeeringud miljoni tonni tootmisvõimsuse säilitamiseks karjäärides moodustavad juba ainult paljandusekskavaatorite soetamiseks 120--200 miljonit krooni.
    See arv on suurusjärgu võrra suurem nende seadmete maksumusest, mis on vajalikud sama suure tootmisvõimsuse säilitamiseks põlevkivikaevandustes. Eesti põlevkivitööstust uurinud lääne teadlased väidavad, et 200 miljoni krooni eest saab osta moodsaid mäemasinad, mis võivad laadida ja vedada 15 miljonit tonni põlevkivi aastas. Seega majanduslikel kaalutlustel oleks õigem arendada just allmaakaevandamist ja kokku tõmmata lahtisi mäetöid, mis lõpeks karjääride sulgemisega ja nende varude konserveerimisega määratu ajani.
    Põlevkivitööstuse ümberkorraldust tuleb alustada Estonia, Ahtme ja Viru perspektiivsete kaevanduste moderniseerimisest ja nende tootmisvõimsuste suurendamisest. Vajalike investeeringute põhiallikaks olgu pikaajalised pangalaenud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).