Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veel põlevkivitööstuse ümberkorraldamisest

    Praegu käib forsseeritud tempos ettevalmistus põlevkivitööstuse kardinaalseks ümberkorraldamiseks. Ühe vaadeldava variandi järgi peaks juba uuel aastal RE Eesti Põlevkivi muutuma samanimeliseks riigiaktsiaseltsiks, edaspidi aga kontserniks. Iseseisvate tootmisüksuste koondamine kontserni alla justkui tooks põlevkivitööstusse konkurentsi, mis juba lähima ühe-kahe aastaga viiks põlevkivi õige turuhinna kujunemiseni.
    Olen veendunud, et seni, kuni mäeettevõtted on koondatud ühise Eesti Põlevkivi mütsi alla (ei ole tähtis, millist tiitlit see struktuur kandma hakkab), ei saa nende vahel tekkida mingisugust konkurentsi. Põlevkivitööstuse ümberkorraldamine ja täiustamine peab seisnema konkreetsete meetmete tarvitusele võtmises, mitte aga tootmisüksuste siltide vahetamises.
    Põlevkivi vajaduse languse tingimustes peaks selle haru täiustamissuunaks saama tootmise kontsentreerimine vähese arvuga mäeettevõtetesse, tõstes nende tootmisvõimsust ja tagades kõrge tööviljakuse taseme. See võib toimuda ka endise riigiettevõtte koosseisus.
    Kümne viimase aasta jooksul on põlevkivi tootmine vähenenud poole võrra, kuid toodangu mahu langu-sega ei ole kaasnenud töötajate arvu vähenemist. Selle tagajärg oli tööviljakuse langus. Kaevurite arv pole seni eriti vähenenud, seda ilmselt sotsiaal-poliitilistel kaalutlustel. Analüüs näitab, et selle teguri osakaal kõikide põlevkivi tootmiskulude tõusu põhjuste hulgas ulatub ligi 30 protsendini. Selline oleks nagu rahulolu «hind» Kirde-Eesti piirkonnas.
    On ilmne, et põlevkivitööstuse efektiivsuse tõus pole võimalik ilma kaevurite tööviljakuse tegeliku tõstmiseta. On ka selge, et riik peaks leidma tööhõive kui terava sotsiaalse probleemi lahenduse Ida-Virumaal põlevkivi tootmisest eraldi.
    Lahtiste mäetööde peatamine põlevkivitööstuses on möödapääsmatu käik. Sirgala ja Narva karjääri paljandusekskavaatorite park on peaaegu amortiseerunud. Viimane ekskavaator Sirgala karjääris monteeriti kokku ja võeti töösse 1990. aastal. Pärast seda ei ole ekskavaatorite pargi uuendamist isegi kavandatud.
    Selle tagajärg on tootmise hääbumine. 1980. aastate alguses tootsid need karjäärid üle kümne miljoni tonni põlevkivi aastas. Jooksval aastal on Sirgala ja Narva toodanguks kokku kavandatud neli miljonit tonni. Aastal 2000 on aga oodata nende karjääride summaarse tootmisvõimsuse langust kuni 2,4 miljoni tonnini. Paljandusekskavaatorite pargi uuendamine kui ülimalt kapitalimahukas ettevõtmine käib Eesti põlevkivitööstusele üle jõu. Ühe ekskavaatori maksumus Eesti Põlevkivi hinnangul on 10--20 miljonit dollarit. Nii selgubki, et vajalikud investeeringud miljoni tonni tootmisvõimsuse säilitamiseks karjäärides moodustavad juba ainult paljandusekskavaatorite soetamiseks 120--200 miljonit krooni.
    See arv on suurusjärgu võrra suurem nende seadmete maksumusest, mis on vajalikud sama suure tootmisvõimsuse säilitamiseks põlevkivikaevandustes. Eesti põlevkivitööstust uurinud lääne teadlased väidavad, et 200 miljoni krooni eest saab osta moodsaid mäemasinad, mis võivad laadida ja vedada 15 miljonit tonni põlevkivi aastas. Seega majanduslikel kaalutlustel oleks õigem arendada just allmaakaevandamist ja kokku tõmmata lahtisi mäetöid, mis lõpeks karjääride sulgemisega ja nende varude konserveerimisega määratu ajani.
    Põlevkivitööstuse ümberkorraldust tuleb alustada Estonia, Ahtme ja Viru perspektiivsete kaevanduste moderniseerimisest ja nende tootmisvõimsuste suurendamisest. Vajalike investeeringute põhiallikaks olgu pikaajalised pangalaenud.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.