Estravel teist aastat parim

Väga raske küsimus. Suuri õnnestumisi on päris palju, aga suuri ebaõnnestumisi ei tule tegelikult ühtegi meelde. Räägime siis õnnestumistest. Kõigepealt, sellel suvel saime American Express Travel Service'i keti täieõiguslikuks liikmeks, mis viis meie klienditeeninduse nõuded ja võimalused ühe ropsuga globaalsele tasemele.

Teine suur õnnestumine oli turuosa suurendamine ja rekordiline läbimüük, nimelt paistab 1995. aasta müügimahuks tulevat vähemalt 125 miljonit krooni (eelmisel aastal 66 miljonit).

Eriti uhked oleme selle üle, et rohkem kui pooled kõikidest suurematest firmadest ja riigiasutustest Eestis kuuluvad praegu meie klientide hulka. Kolmandaks õnnestumiseks võib pidada Eestis haruldast kahe reisibüroo ühinemist, mille üle mul on eriti hea meel. Nimelt ühines meiega reisibüroo Area Baltica, kellel oli täpselt sama soliidne kliendibaas kui meil endal.

Arvan endiselt, et Äripaev liialdas kevadel, kui ta pani müügiuudise suure kella külge ja püüdis asja esitada soomlaste invasioonina Eesti majandusse.

Edukalt tegutseva firma aktsiate ostmine ja müümine on tavaline taustprotsess, mis ei mõjuta firma igapäevast elu. Kas teie näiteks teate, kes täpselt on Eesti pankade omanikud ning mitu protsenti on väliskapitali? Mina ka ei tea. Ja polegi tähtis. Peaasi, et müüakse ja emiteeritakse, järelikult läheb hästi.

Aga küsimuse juurde tagasi tulles, mõningaid muutusi on märgata küll. Kuulume ju nüüd kontserni, mille bilansimaht on 20 miljardit krooni. See on muide suurem, kui Eesti pankade bilanss kokku!

Loomulikult on nii suurel kontsernil oma kõrgendatud nõudmised majandustegevuse, aruandluse, klienditeeninduse jms kohta, mille oleme kas juba omaks võtnud või parajasti võtmas. Klientide jaoks võib ainsaks muudatuseks pidada suurenenud turvatunnet selle suhtes, et firma, kellele ta oma raha loovutab, on usaldusväärse taustaga. Ning võib-olla ka suuremate võimalustega pakkuda selle raha eest rohkem, kui aasta tagasi pakkuda suutsime.

Tahan kohe vaielda termini «turismifirma» vastu. See on antipaatne sovjetiaegne laensõna, mis on sama udune kui «kaubandusfirma». Meie oleme reisibüroo (sks Reisebüro, ingl TravelAgency jne). Ning meie põhitegevus ei ole mitte «turismituusikute» müük, vaid hoopis lennupiletite ja hotellimajutuse müük komandeeringusse sõitvaile ärimeestele ja riigiametnikele. Nemad päris kindlasti ei nõustu end «turistideks» nimetama. Seepärast ei taha ka meie «turismifirma» olla.

Kas reisibürool on kerge toime tulla? On ja ei ole ka. Alustada praegu uue firmaga on raske, kuna turg on jagatud ja tänapäevane reisibüroovarustus nõuab kopsakaid investeeringuid. Kuid juba olemas oleval firmal on käivet kasvatada samas suhteliselt lihtne ostujõu ja nõudluse pideva kasvu tõttu.

Kõige laiem tähendus «Eesti turismile» on minu jaoks see, kas, kes ja kui palju välismaalasi siia Eestisse oma raha kulutama tuleb. Arvan et areng seisab paigal, kuna riik ei ole ikka veel julgenud investeerida enda tutvustamisse välismaal. Endiselt arvatakse, et nn turismifirmad teevad selle töö riigi eest ära. Meie aga ei kavatsegi seda teha ning ausate maksumaksjatena on meil selleks täielik õigus.

Statistika näitab küll kasvutendentsi, kuid see on suurelt osalt tänu Kadaka turule. Üldlevinud arvamuse kohaselt väljendabki Kadaka turg kõige paremini Eesti riikliku turismipoliitika rahalisi võimalusi.

Käibemaksu ei saa minu arvates kehtestada firmale, vaid ikka lõpptarbijale ehk õnnetule Eesti kliendile. Kodumaiste reisiteenuste (transport, majutus jne) peal on maksimummääraga käibemaks kogu aeg olemas olnud.

Välismaal tarbitavatele teenustele ning rahvusvahelistele lennupiletitele ei saa seda loogika järgi peale panna. Ning seda ei ole ka tehtud mitte kusagil maailmas. Ei usu, et Eesti seaduseandjad ennast sellise otsusega piinlikku olukorda tahaksid panna. Neil muresid niigi küllalt.

Konkurents on täiesti olemas ja tunda, kuid samas pole me end kunagi nii kindlalt tundnud kui praegu. Eesti turg kasvab praegu veel kiiremini kui meie, seepärast on arenguruumi kõigile konkurentidele.

Teeme koostööd paari soliidsema firmaga Moskvas ja Peterburis, kellele müüme reisiteenuseid Eestis. Vene turg on Eesti jaoks palju perspektiivikam kui muud turud, kuid praegu piiravad seda üleminekuperioodi raskused Eesti viisade väljastamisel ja muud formaalsused. Samuti ka mõnetine psühholoogiline hoiak, millest ametlikel tasanditel muidugi ei räägita. Võrreldes muu tegevusega on Estraveli idasuunaline äri praegu siiski kaduvväike ning oluliseks ei muutu ta ka tulevikus.

Spetsialiseerumine on hädavajalik, et professionaalsust saavutada. Estravel on spetsialiseerunud kolmele suunale, mis kõik võiksid omakorda eraldi võttes suhteliselt suured firmad moodustada.

Need suunad on nn väljaminev korporatiivne reisiteenindus, st Eesti ärimeestele ja ametnikele komandeeringute korraldamine. Teiseks on väljaminev puhkusereisiteenindus, kus klientideks on Eestis elavad eraisikud.

Ja kolmandaks on sissetulev reisiteenindus ehk incoming, mis kohalikule publikule kõige vähem silma paistab. Incoming'u puhul on meie kliendid välismaal asuvad reisibürood, mitte aga lõpptarbijad otse.

Kui rääkida sellest, mida me ei tee, siis see on reisikorraldus. Me ei pane kokku oma gruppe ega tooda fikseeritud reisipakette. Oleme kõik oma uhked bussid Lääne-Euroopas maha müünud, sest tahtsime vabaneda 3--4 aasta vanusest imagost, mil Estravel korraldas veel bussireise Pariisi.

Need ajad on nüüd igaveseks möödas ning reisikorralduse jätame teistele firmadele.

Küll aga tegeleme endiselt spetsiaaltellimustega vastavalt kliendi soovile, näiteks laulukooride ja spordirühmade sõidutamise ja majutusega.