• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laibad ?veitsi

    Küsimus pole selles, et firmad, kelle nimel agendid lepinguid sõlmivad, poleks soliidsed. Nagu tänasest Äripäevast (lk 5) võib lugeda, on siin agentide abil poliise müünud ?veitsi kindlustusselts Fortuna Matti Klaari kinnitusel oma kodumaal väärikas firma. Samas möönab Klaar, et ebakorrektset müüki pakkuva seltsi teenuseid tema isiklikult ei kasutaks.
    Eestis tegutseb praegu kaheksa litsentsi omavat välisosalusega kindlustusseltsi, kusjuures kõigi puhul on tegu suurte ja viisakate firmadega. Monkey business'i harrastavad võõramaised seltsid jätavad aga maksmata ka tulumaksu, mis agentidele makstavatest vahendustasudest peaks riigikassasse laekuma. Juhtub ka nii, et agendid sõlmivad kindlustuslepinguid mõne kuulsa seltsi nimel, kes asjast ise teadlik pole.
    Kindlustusinspektsiooni peadirektori Ellen Ridaste mõte, et taolise kindlustuslepingu sõlminud isikul (kui hüvitise saamine talle vajalik tundub) tuleb kindlustusjuhtumi saabumisel võib-olla laip ?veitsi toimetada, kus kohalikud arstid surma fakti kinnitavad, polegi nii utoopiline. Väidab ju Fortunagi, et kindlustuslepingust tulenevad vaidlused lahendatakse ?veitsi seaduste kohaselt.
    Kui ennast mõne lääne väärika kindlustuseltsi agendina tutvustav kodanik püüab teile esmapilgul ülikasuliku poliisi kaela määrida, siis soovitan enne mitu korda kaaluda, kui käsi raha järele sirutada. Selts võib iseenesest väärikas olla, kuid erinevalt kohalike seltside suhtes toimivale järelevalvele pole võimalik kontrollida isegi seda, kas ikka on tegu nimetatud firma agendiga. Nii võibki juhtuda, et fortuuna teile ei naerata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.