Eesti Kütuse haldusnõukogu muutmisele

Lipstok lausus, et Eesti Kütuse haldusnõukogu on moodustatud mitu aastat tagasi ning kuna praegused liikmed ei tööta enam nendel kohtadel, kus haldusnõukogu moodustamise ajal, on koosseisu muutmine vajalik ning sellega tegeletakse. «Täpset muudatuste kuupäeva ei oska ma öelda,» ütles Lipstok.

Eesti Kütuse haldusnõukogu liige Marek Strandberg sõnas, et haldusnõukogus muudatuste tegemine võib olla tingitud valitsuse soovist seadustada Eesti Kütuse peadirektori Toomas Saksa ja Tartu Kommertspanga (TKP) likvideerimiskomisjoni esimehe Andres Sarri vaheline TKP võlanõuet puudutav kokkulepe. Praegune haldusnõukogu seda lepingut ei kinnitanud, viidates Saksale antavate volituste puudumisele ning asjaolule, et märgitud võlanõuet pole suudetud seni kohtus tõestada.

Eesti Kütuse haldusnõukogu kolmapäeval avalikkusele tehtud avalduses märgitakse, et kuigi peaminister Tiit Vähi süüdistas Eesti Kütust halvas majanduslikus olukorras, on see tekkinud Vähi enda 1992. aastal antud korralduse pärast anda firma reservidest kütust põllutööde jaoks. Seetõttu vähenes firma käibevara 50 miljoni krooni võrra, millele lisandus ka seni selgituseta jäänud tehing TKPga, märkis haldusnõukogu oma avalduses.

Praeguseks on Eesti Kütus saanud põllumajandusettevõtetelt võlgu välja nõudes positiivse kohtulahendi 20 miljoni krooni ulatuses. Põllumajandusettevõtete koguvõlg Eesti Kütusele on aga koos intressidega kasvanud 1,5 miljardi kroonini.

Haldusnõukogu avaldust pidas peaminister Vähi ise eile detsembri aprillinaljaks.