4. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Magnumi grupp loob ketti

«Me ei taha olla poodide omanik. Poe avamine nõuab raha, aga meie rahakott pole paks,» räägib Magnum Kaubanduse direktor Jaanus Kaljusto. «Tahame leida igas suuremas Eesti linnas poeomaniku, kes oleks huvitatud meie pakutud kauba müümisest. Pealegi tunneb sealne omanik kohalikke olusid paremini.»

Samas rõhutab Kaljusto, et kui firma mõnes piirkonnas koostööpartnerit ei leia või tundub, et seal kaup ei lähe, siis vägisi ei trügi Magnum Kaubandus kuhugi. «Meie keti pood peab olema käidavas asukohas ning ilusates ruumides,» lisab Kaljusto.

«Kui koostööpartner võtab endale kohustuse müüa meie hangitud kaupa, peavad tal olema selles piirkonnas ka ainumüüja õigused,» lausub Kaljusto. «Selles seisnebki frantsiisi põhimõte.»

Kaljusto arvates toimib ketikauplustes kaks võimalikku koostöövormi. Esimese variandi kohaselt paneks maaletooja kaubale juurdehindluse. Teise variandina loobuks Magnum Kaubandus juurdehindlusest ja võtaks vaid frantsiisi eest tasu. «See peab katma vähemalt meie kulud maaletoomisel,» lisab Kaljusto. Tema sõnul on viimane variant kauplusele kasulikum.

Magnum Kaubandusel on kahe Taani kaubamärgi -- naiste rõivaste tootja GreenHouse'i ja meeste vaba aja rõivaste W.E.P.-i -- ainumüügiõigus.

Green House'i esimene väljapanek saabus augustis, meesterõivaste oma novembris. «Me ei tahtnud keti loomisega enne pihta hakata, kui on olemas nii meeste- kui naistekaup ja see oleks välja pandud kaunilt ja omapäraselt kujundatud kaupluses. Poes näeb kaup alati teistmoodi välja kui hulgilaos,» räägib Kaljusto.

Magnum Kaubanduse esinduskauplus on Tartus asuv Pandora. Varem rentis neid ruume pankrotistunud ASi LMRA Holding tütarfirma LMRA Kaubandus.

Kõige lähemal oma teise kaupluse avamisele on Magnum Kaubandus Narvas. Läbirääkimisi on peetud Eesti Krediidipanga Narva filiaaliga, kes otsib äsjaremonditud ruumidesse rentnikke. «Valisime piirkonna, kus liigub palju raha, kuid pole esinduslikke kauplusi. Paraku on läbirääkimised takerdunud,» nendib Kaljusto.

Krediidipanga Narva filiaali juhataja Nikolai Korbani sõnul on asi takerdunud selle taha, et Magnum Kaubandus ei taha olla poe omanik. «Loodan, et läbirääkimised jätkuvad. Edastasin neile oma tingimused ja ootan vastust,» räägib Korban. «Ütlesin neile, et ärgu nad tartlastena kartku Narva probleeme, need on lahendatavad.»

Üle-eestilise elektroonikakaupluste keti loomiseks on Jaanus Kaljusto sõnul sortiment praegu liiga väike. «Oleme leidnud Skandinaaviast koostööpartnerid, kellelt saame 48 kaubamärki juurde lisaks Grundigile ja Kenwoodile, mille maaletoojad oleme, ja Philipsile ning Whirlpoolile, mida ostame ASist Philips Eesti,» sõnab Kaljusto. Magnum Kaubanduse elektroonikakauplus asub Tartus E-kaubamajas.

Eestis töötavatest kauplusekettidest on enim poode, 21, Edu ketis. Keti kaks suuremat toidupoodi Viljandi Paala ja Haabneeme kauplus Harjumaal kuuluvad omakorda loodavasse Edu Plus ketti.«Edu keti kauplused kuuluvad tarbijate ühistutele ja on frantsiisi põhimõttel ühendatud ketiga,» selgitab ASi ETK Edu-keti müügijuht Lii Meel. «Keti pluss on ühtne varustamine.»

Eelmisest sügisest tegutseb Tallinnas toidukauplustest koosnev Konsumi kett. Praegu kuulub sinna viis kauplust. Septembris alustas tegevust erakaupluste kett REMA 1000, mille esimeseks lüliks sai Haapsalu kauplus ja sinna kuuluvad ka Tallinnas Männikul asuv selvehall ning Rapla kauplus. Neljas lüli, Lasnamäel asuv kauplus, liitub 15. jaanuaril.

«Meie kauplused ei müü laia sortimenti, vaid üks-kaks sorti esmatarbekaupa, mida ostetakse kõige rohkem,» räägib ASi REMA 1000 direktor Guido Pärnits. «Keti mõte on minimiseerida ühiseid kulusid, et saaksime kaupluse lõpphinna hoida võimalikult madala. Loomulikult saavad ketti kuuluvad kauplused kauba tunduvalt odavamalt kui üksi tegutsedes.» Pärnits leiab, et Eesti kaupluseketid veel omavahel ei konkureeri, küll aga üksikud kauplused, eriti väikelinnades. «Meie plaan on viie aasta jooksul ketiga ühendada 40--50 erakauplust üle Eesti,» lisab Pärnits.

Jaga lugu:
Hetkel kuum