4. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Tiit Vähi vastab arupärimisele RASi Silmet kohta

Eelmisel kuul esitasid opositsiooni kuuluvad riigikogu liikmed Tiit Sinissaar ja Indrek Kannik peaminister Vähile arupärimise Silmeti asjus. Sinissaare sõnul esitasid nad arupärimise peaministrile, sest probleemid on eelkõige pärit eelmisest valitsusest, mille majandusministrilt ei saa enam aru pärida.

«Peaministrilt tahame eelkõige teada, mis on muutunud pärast seda, kui septembris avaldasime umb- usaldust eelmise majandusministri Liina Tõnissoni suhtes,» ütles Sinissaar. «Umbusalduse esitamise üks motiive oli kartus, et Silmet libiseb tagasi Venemaa sõjatööstuskompleksi mõju alla. Nii ongi läinud. Lääne firmadega sõlmitavad tooraine tarnimise ja toodangu müügi lepingud seisavad, ida poolega on lepingud sõlmitud.»

Arupärijad küsivad peaministrilt ka, kuidas ta kavatseb muuta Silmeti ida poole suunatud tegevust Eesti riigi huvidele vastavaks, pidades silmas Eesti taotlusi liituda Euroopa Liiduga ja tihendada koostööd NATOga. Samuti huvitab küsijaid, kas valitsus on arutanud Silmeti arenguprobleeme, pidades silmas ettevõtte strateegilist ja julgeolekulist tähtsust.

«Arupärimises on esitatud konkreetsed küsimused, millele peaminister vastab,» rääkis majandusminister Andres Lipstok. «Et Silmetit kureerib ja koordineerib majandusministeerium, siis tahtsin oma silmaga näha, mida Silmetis tehakse ja kui tähtis on ettevõte Eestile nii strateegiliselt kui majanduslikult,» selgitas ta oma Sillamäe komandeeringu põhjusi.

«Mulle sai selgeks, et Silmet on oluline just majanduslikult,» ütles Lipstok. Ta lisas, et tunneb huvi Silmeti vastu ka kui erastamisagentuuri nõukogu esimees. «Silmet on praegu erastamisjääkide nimekirjas,» rääkis Lipstok. «Tookord, kui me eelmised pakkumused ebapiisavateks tunnistasime, jäid mitmed küsimused õhku. Esiteks see, et me ei tea täpselt, mida müüme, mis on ettevõtte väärtus. Teiseks ei saa uraanijäätmete hoidlat vaadelda Silmetist lahus.» Ministri sõnul teeb keskkonnaministeerium praegu uraanijäätmete hoidla ekspertiisi ja pakub lahendused, mida sellega peale hakata.

«Pärast ringkäiku Silmetis said mulle selgeks ka munitsipaliseerimisega seotud probleemid, mis tuleb ära klaarida Sillamäe linnavalitsusega,» lausus Lipstok. Silmeti peadirektor Priit Saksing täpsustas, et eelkõige tuleb Silmetist eraldada katlamaja, soojusvõrgud, elektrialajaamad ja osa elamufondist. Samas nentis ta, et praegu pole õige aeg ettevõtet privatiseerida. «Ma pole kunagi olnud erastamise vastu. Silmet tuleb erastada, aga mitte siis, kui me neli kuud tagasi tööle asusime ja tehas praktiliselt seisis,» lausus Saksing.

Andres Lipstoki hinnangul võiks Silmeti privatiseerimise esimesel etapil mingi osa aktsiatest jääda riigi kontrolli alla, et Silmeti edasist käekäiku jälgida. «Aga seda pole majanduspoliitikud tänaseks veel otsustanud,» rõhutas Lipstok.

Jaga lugu:
Hetkel kuum