Ülepeakaela vastu võetud riigieelarve vahendite kasutamine on väheefektiivne

Riigikogu möödunud aasta viimasel nädalal, 20. detsembril vastu võetud riigieelarveseadus oli sisuliselt läbi töötamata. Kõik eelarvega haakuvad seadused (muudatused käibemaksu- ja tulumaksuseaduses, riigi ja kohalike eelarvete vahekorra seadus jt) olid võetud vastu täiesti ülepeakaela -- see oli ka põhjus, miks Isamaa hääletas täies koosseisus riigieelarve vastu.

Mingit sisulist debatti eelarvega seotud teemadel riigikogus ei toimunud, töö oli puhtalt mehaaniline. Niisuguse ilmse tööpraagiga meie kaasa ei lähe, näiteks riigieelarvega seotud valitsuse seaduses on lausa keelevigu.

Vastuvõetud eelarve võib tähendada segadust valitsuse suhetes kohalike omavalitsustega, kuna riigi- ja kohalike eelarvete vahekorda sätestava seaduse vastuvõtmine toimus ebakorrektsete kokkulepete alusel kohalike omavalitsustega. Kuna valitsuskoalitsioon muutis radikaalselt mitu korda nimetatud seaduseelnõu sisu, siis on tunduvalt langenud finantside kasutamise efektiivsus.

See oli ülimalt hea suund, milles liikus eriti Andres Tarandi, kuid ka Mart Laari valitsus: et suurendada mitmesuguste sotsiaalabirahade efektiivsust, tuleb suunata neid järjest rohkem kohalike omavalitsuste kaudu. Sellega kaasnev problemaatika oli 1995. aasta kevadeks juba üpris hästi läbi töötatud. Uus valitsuskoalitsioon selle probleemiga ei tegelenud, arvati, et see laheneb ühe seaduseparandusega. Kuna president sotsiaalhoolekandeseaduse muutmise seadust välja ei kuulutanud, kukkus terve hea idee kokku.

Nagu teada, muudeti tulumaksu seadust riigieelarve vastuvõtmisega seoses niimoodi, et üksikisiku tulumaks läheb 100% riigieelarvesse, kust see suunatakse kohalikele omavalitsustele, ja see on sünnitanud täiendavat segadust. Kohalike omavalitsuste tegelased kehitavad õlgu ja hakkavad nüüd vaatama, mis neile üldse on jäänud ja nende eelarvest saanud.

See seaduseparandus võttis sisuliselt munitsipaalilt ära paindlikkuse kasutada ja suunata laekuvat tulumaksu. Küsimuses, mismoodi neid n-ö abirahasid abivajajatele suunatakse, valitseb samuti täielik segadus. Minu põhimõte on, et kohalikud omavalitsused peavad saama ise otsustada, milliseid abirahasid ja miinimume nad garanteerivad ühe või teise sotsiaalse grupi toetamiseks. See temaatika on täna täiesti läbi töötamata.

Kütuse aktsiisi tõstmise arvel laekuvaid summasid kasutatakse üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks 200 krooni võrra kuus. Selle löögi kompenseerimiseks eraldatakse põllumeestele 51 miljonit krooni, lisaks tõuseb tarbijahinnaindeks -- see on tüüpiline näide ebaefektiivsest eelarvepoliitikast. Kütuse aktsiisi ei tohiks nii järsku tõsta.

Suur viga oli ka haridustöötajate palgatõus kahe silma vahele jätta. Samuti ei seotud tulumaksuvaba miinimumi laste arvuga perekonnas. Kahetsusväärse on, et päästeamet jääb ka järgmisel aastal alafinantseerituks.