• OMX Baltic−0,58%303,52
  • OMX Riga−0,26%890,25
  • OMX Tallinn−0,33%2 070,86
  • OMX Vilnius−0,41%1 194,16
  • S&P 500−1,13%5 976,97
  • DOW 30−1,79%42 197,79
  • Nasdaq −1,3%19 406,83
  • FTSE 100−0,39%8 850,63
  • Nikkei 225−0,89%37 834,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • OMX Baltic−0,58%303,52
  • OMX Riga−0,26%890,25
  • OMX Tallinn−0,33%2 070,86
  • OMX Vilnius−0,41%1 194,16
  • S&P 500−1,13%5 976,97
  • DOW 30−1,79%42 197,79
  • Nasdaq −1,3%19 406,83
  • FTSE 100−0,39%8 850,63
  • Nikkei 225−0,89%37 834,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • 08.01.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

John Major paneb ühinemise EMUga rahvahääletusele

Valitsusallikate põhjal pooldab suurem osa valitsuse liikmetest rahvahääletust ning selle korraldamine on ainult aja küsimus. Seni ei ole Major veel otsustanud, kas konservatiivid kasutavad rahvahääletuse kaarti oma valimisprogrammis või mitte.
Tulevases Euroopa valuutaliidus osalemine eeldab riikidelt teatavasti, et nende valuuta peab enne seda olema seotud valuutakursimehhanismiga (ERM) vähemalt kaks aastat. Nüüd väidab aga John Major, et ERMiga seotus ei ole enam valuutaliidus osalemise eeldus. Sellega andis ta ühtlasi vihje, et Suurbritannia ei kavatse ERMiga ühineda enne 1998. a, kuid võib sellele vaatamata saada 1. jaanuaril 1999 jõustuva EMU liikmeks.
Oma kahtlusi EMU suhtes avaldas Major ka Daily Telegraphis ilmunud artiklis, kus ta eriti pööras tähelepanu probleemidele, mis tekivad juhul, kui EMUs osaleb väike grupp riike.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suurbritannia peaminister esitab seal järgmised retoorilised küsimused:
Mis takistab EMUsse kuuluvatel ja vähemuses olevatel riikidel langetada otsuseid, mis ei vasta valuutaliidust väljajäänud riikide huvidele?
Mis juhtub, kui EMU-välised väiksema konkurentsivõimega riigid taotlevad ELi eelarvest rohkem toetust oma tööpuuduse vähendamiseks?
Mis juhtub siis, kui vähemuses olevad riigid (nn tugev tuumik) kiirendavad majanduslikku ja poliitilist integratsiooni?
Mis saab Euroopa Liidu siseturust, kui EMU-riigid kehtestavad teiste suhtes kaubandustõkked, juhul kui need peaksid devalveerimisega taotlema endale konkurentsieeliseid?
Selle põhjal teeb John Major järelduse, et kui Euroopa Liit peaks valuutaliidu tõttu jagunema kahte leeri, on nendevaheline kaubandussõda vältimatu. KL-DI

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele