- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,19%6 382,79
- DOW 30−0,02%44 622,43
- Nasdaq 0,42%21 187,73
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,19%6 382,79
- DOW 30−0,02%44 622,43
- Nasdaq 0,42%21 187,73
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saksamaal on 800 välisarhitekti
Välismaiste arhitektide osakaal arhitektuuriturul on 2--5 protsenti. Turu aastane kogukäive on umbes kuuskümmend miljardit Saksa marka, seega jääb välismaiste arhitektibüroode osaks üks-kaks miljardit marka. Tegelikult on see summa veelgi väiksem, sest välismaised ettevõtted jagavad oma tööülesandeid tihti saksa arhitektidega.
Nii Berliinis kui ka kõigis idapoolsetes liidumaades on arhitektidest üsna suur puudus. Berliini ajalehtedes võib leida korraga keskmiselt kakskümmend kuni kolmkümmend tööpakkumiskuulutust.
Suurem osa välismaiseid arhitekte tuleb Saksamaale Euroopa Liidu maadest, kuid rahvusvaheliselt tuntud tipparhitekte on saabunud mujaltki, näiteks Ameerika Ühendriikidest. Saksamaal on isegi kritiseeritud seda, et paljud suured pakkumised on antud välismaalastele.
Suurim hulk välismaa arhitekte on pärit Taanist. Praegu on taanlasi kahesaja ringis, kuid nende arv suureneb pidevalt. Viimase poole aasta jooksul on poolsada äsja diplomeeritud taani arhitekti läinud töökohta otsima Saksamaale.
Hollandlasi, nagu itaallasigi, on Saksamaal 150. Nii prantslasi kui rootslasi on ligi viiskümmend. Soomest on Saksamaale viimaste aastate jooksul läinud paarkümmend arhitekti.
Saksa 93 000 arhitektist on 41 000 vabakutselised ettevõtjad. Töötajate hulk arhitektuuribüroodes pole kuigi suur, ettevõte koosneb tavaliselt vaid kahest-kolmest arhitektist.
75--80 protsenti turust kuulub väikestele, vähem kui kümne töötajaga firmadele. Suuri büroosid on vaid üksikuid. Ida-Saksa ettevõtted on üldiselt suuremad. See on üks Saksa DV pärandeid.
Saksa arhitektid töötavad sageli ka ehitusettevõtjatena ja sellel ala on tulud isegi suuremad kui sissetulekud projekteerimisest.
Arhitektuuribürood on lokaalsed ja teenindavad valdavalt oma piirkonna kliente. Just seetõttu on Ida-Saksa ettevõtted suutnud üldiselt säilitada endise turuosa.
Suurem osa saksa arhitekte on saanud hariduse erialakõrgkoolis, osa ka polütehnilises kõrgkoolis või ülikoolis. Õppetöö on tihedalt seotud insenerikoolitusega. Arhitektid kasutavad sageli oma ametinimetusena arhitekt-inseneri.
Suund tehnilisele koolitusele ja konservatiivsed ehitustavad on peamised põhjused, miks saksa arhitektid pole olnud edukad, konkureerides tänapäevaste auahnete suurprojektide pärast. Nii projekteerivad näiteks itaallased Berliini Potsdami platsi.
Hetkel kuum
Iseseisva arhitektuuribüroo tegutsemise eelduseks on kuulumine piirkondlikku arhitektide kotta. Arhitektide koja liikmeks saamisel on vajalik töökogemus Saksa arhitektuuriturul.
Arhitekti tasu moodustab tavaliselt 11 protsenti ehituskulutustest, lihtsamate tööde puhul võib see olla 5 protsenti ja keerukamate tööde puhul 16--17 protsenti. Li-saks projekteerimisele sisaldab see ka ehitustööde organiseerimist.
Tihti pole projekteerija ja ehituse eest vastutaja üks ja sama arhitekt. Hinnakonkurents on Saksamaal põhimõtteliselt keelatud.
Saksa arhitekti vastutuse määr on üsna range ja see ei puuduta mitte ainult projekteerimistasu. Keskmine vastutusaeg on viis aastat, kuid erandjuhtudel võib see ulatuda kolmekümne aastani. Tavaliselt vastutavad arhitekt ja ehitusettevõte ühiselt ning vastutus tagatakse kindlustusega. Rakennuslehti
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele