Välismaiste arhitektide osakaal arhitektuuriturul on 2--5 protsenti. Turu aastane kogukäive on umbes kuuskümmend miljardit Saksa marka, seega jääb välismaiste arhitektibüroode osaks üks-kaks miljardit marka. Tegelikult on see summa veelgi väiksem, sest välismaised ettevõtted jagavad oma tööülesandeid tihti saksa arhitektidega.
Nii Berliinis kui ka kõigis idapoolsetes liidumaades on arhitektidest üsna suur puudus. Berliini ajalehtedes võib leida korraga keskmiselt kakskümmend kuni kolmkümmend tööpakkumiskuulutust.
Suurem osa välismaiseid arhitekte tuleb Saksamaale Euroopa Liidu maadest, kuid rahvusvaheliselt tuntud tipparhitekte on saabunud mujaltki, näiteks Ameerika Ühendriikidest. Saksamaal on isegi kritiseeritud seda, et paljud suured pakkumised on antud välismaalastele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurim hulk välismaa arhitekte on pärit Taanist. Praegu on taanlasi kahesaja ringis, kuid nende arv suureneb pidevalt. Viimase poole aasta jooksul on poolsada äsja diplomeeritud taani arhitekti läinud töökohta otsima Saksamaale.
Hollandlasi, nagu itaallasigi, on Saksamaal 150. Nii prantslasi kui rootslasi on ligi viiskümmend. Soomest on Saksamaale viimaste aastate jooksul läinud paarkümmend arhitekti.
Saksa 93 000 arhitektist on 41 000 vabakutselised ettevõtjad. Töötajate hulk arhitektuuribüroodes pole kuigi suur, ettevõte koosneb tavaliselt vaid kahest-kolmest arhitektist.
75--80 protsenti turust kuulub väikestele, vähem kui kümne töötajaga firmadele. Suuri büroosid on vaid üksikuid. Ida-Saksa ettevõtted on üldiselt suuremad. See on üks Saksa DV pärandeid.
Saksa arhitektid töötavad sageli ka ehitusettevõtjatena ja sellel ala on tulud isegi suuremad kui sissetulekud projekteerimisest.
Arhitektuuribürood on lokaalsed ja teenindavad valdavalt oma piirkonna kliente. Just seetõttu on Ida-Saksa ettevõtted suutnud üldiselt säilitada endise turuosa.
Suurem osa saksa arhitekte on saanud hariduse erialakõrgkoolis, osa ka polütehnilises kõrgkoolis või ülikoolis. Õppetöö on tihedalt seotud insenerikoolitusega. Arhitektid kasutavad sageli oma ametinimetusena arhitekt-inseneri.
Suund tehnilisele koolitusele ja konservatiivsed ehitustavad on peamised põhjused, miks saksa arhitektid pole olnud edukad, konkureerides tänapäevaste auahnete suurprojektide pärast. Nii projekteerivad näiteks itaallased Berliini Potsdami platsi.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Artikkel jätkub pärast reklaami
Iseseisva arhitektuuribüroo tegutsemise eelduseks on kuulumine piirkondlikku arhitektide kotta. Arhitektide koja liikmeks saamisel on vajalik töökogemus Saksa arhitektuuriturul.
Arhitekti tasu moodustab tavaliselt 11 protsenti ehituskulutustest, lihtsamate tööde puhul võib see olla 5 protsenti ja keerukamate tööde puhul 16--17 protsenti. Li-saks projekteerimisele sisaldab see ka ehitustööde organiseerimist.
Tihti pole projekteerija ja ehituse eest vastutaja üks ja sama arhitekt. Hinnakonkurents on Saksamaal põhimõtteliselt keelatud.
Saksa arhitekti vastutuse määr on üsna range ja see ei puuduta mitte ainult projekteerimistasu. Keskmine vastutusaeg on viis aastat, kuid erandjuhtudel võib see ulatuda kolmekümne aastani. Tavaliselt vastutavad arhitekt ja ehitusettevõte ühiselt ning vastutus tagatakse kindlustusega. Rakennuslehti