Krundid ootavad erastamist

Harjumaa väikelinnas Sauel on plaanis moodustada ligikaudu 1500 kinnistut. Kohaliku maanõuniku Leo Sepa andmetel on 1000 neist eramute juures asuvad. Praeguseks on antud 11% maast eraomandusse, 10% tagastamise ja 1% ostueesõigusega erastamise kaudu. Viimane seisneb ASile Paulig Baltic müüdud maas. Tagastatud-kompenseeritud on 50% õigusvastaselt võõrandatud maast. 80 hektarit maad on kompenseeritud 7,7 miljoni EVP krooni väärtuses. Eeldused reformi kulgemiseks on Sepa sõnul loodud, olemas on ka linna keskuse planeering. Individuaalelamu kruntide erastamiseks on tehtud 15 linnavalitsuse korraldust. Erastamine venib.

Tallinna linnavaraameti juhataja asetäitja Alo Brandti sõnul on kümmekond esimest erastamislepingut pealinnas asuvate kruntide kohta sõlmitud. Erastamisavaldusi on laekunud aga 8072 füüsiliselt isikult. Enamik majaomanikke ootab selgust hinna osas. Praegu kehtiva seaduse põhjal on hinna määramise alus maa maksustamishind. Riigikogu menetluses olev maareformiseaduse parandamise eelnõu näeb ette võimalust erastada elamu juurde kuuluvat maad kuni poole hinnaga.

Maa maksustamishinna kehtestab kohaliku omavalitsuse ettepanekul riik. Võimalust, et kuigi Riigikogu aktsepteerib hinnasoodustust, ei saa krundierastajad rahalist võitu, sest omavalitsus kehtestab kõrgema maksustamishinna, ei pea ta tõenäoliseks. «Füüsilisel isikul on võimalik tasuda EVP kroonidega. Kui ühe EVP väärtus on kuuendik kroonist, tuleb erastamisel omanikul tasuda kuuendik tegelikust hinnast,» hindab Brandt olukorda niigi soodsaks.

Teine ooteseisu põhjus on Brandti sõnul võimalus, et ehk lubatakse seadusemuudatustega tulevikus erastada vaid plaanide alusel. Sel juhul ei pea tegema täiendavaid mõõdistustöid ega maksma krundi plaani tegemise eest mitut tuhandet krooni. Leo Sepa hinnangul sobiks ostueesõigusega erastamiseks lihtsustatud kord. «Kasutada võiks olemasolevaid krundiplaane. Kui omandi peale tahetakse võtta hüpoteeklaenu või teha sellega muid tehinguid, tuleb täpselt mõõtma asuda, see oleks siis juba omaniku mure,» pakub võimaluse maareformi kiirendamiseks.

Neil linnamajade omanikel, kes praegust hinda ja vajalike dokumentide hankimise finantseerimist kalliks ei põlga, on märksa vähem takistusi ees. Nii Brandti kui Sepa hinnangul on pikk ja vaevaline protsess nn kooskõlastuste ring ja kitsenduste määramine. Arvestada tuleb nii loodus- ja muinsuskaitsjate kui ka soojustrasside, elektriliinide jm-ga. Erastada saab praegu kehtiva seaduse järgi vaid neid krunte, millele ei ole leitud õigustatud subjekti või selle olemasolul on määratud omavalitsuse otsusega kompensatsioon.

Tallinnas raskendab asjaajamise kulgu Brantdi sõnul asjaolu, et maa-asjades on Tallinn Harjumaa vald. Tallinna linnavalitsus saab oma maade kohta teha Harju maavalitsusele vaid ettepaneku nende katastrisse kandmiseks ja erastamiseks. Seega lähevad tulud Harju maakonna taskusse ja Tallinna linn polekski justkui erastamisest huvitatud. Siiski toetavat Harju maavanem seda, et katastriüksuste moodustamine läheks linna pädevusse.

Kinnisvarafirma Mendelson & Co PR-juhi Hannes Kulbachi sõnul pole maa erastamise suhtes arusaamatusi olnud. «Jälgima peab, et maale ei ole teisi pretendente,» selgitab ta.

Maareformi seaduse muudatuse vastuvõtmisest üksi on vähe. Maa erastamine ei ole niivõrd majanduslik kui poliitiline tehing, seetõttu jääb ainult oodata, et seaduse andjad lõpliku otsuse langetavad ja valitsuse määrused annaksid operatiivsemaid võimalusi paberite vormistamiseks.