ASi Kreenholmi Valdus tegevdirektor
Meelis Virkebau:
Üks ohvitser õpetas mind: «Et olla hea finantstöötaja, tuleb kõik raha, mis riik annab, kopika pealt ära kulutada, palk õigeaegselt välja maksta ja ohvitseri naine ei tohi teada mehe palka.»
Sündinud: 14. märts 1957.
Abielus, kaks poega.
Haridus: 1981 Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi eriala, 1990 Eesti kõrgema kommertskooli rahvusvahelise ärijuhtimise eriala.
Karjäär: Pärast keskkooli lõpetamist töötas aasta Dvigatelis, 1981--1983 suunamisega Klooga sõjaväeosas finantsteenistuse juhataja, 1983--1993 Tarbeklaasis insener ja tootmis-turustusdirektor, 1993--1994 Hackman Eesti müügijuht Baltimaades, 1994 Balti Manufaktuuri direktor, alates 1995 jaanuarist Kreenholmi Valduse tegevdirektor.
Otsustusvabadus Aasta Kreenholmis on mobiilsele Virkebaule tuttavaks teinud iga Tallinna-Peterburi maantee käänaku, sest elades Tallinnas, sõidab ta nädalas kolmeks päevaks Narva. «Tervis on vastu pidanud ja uni seni veel rahulik,» tunnistab 16tunniseid tööpäevi ja üldjuhul üht puhkepäeva nädalas lubav firmajuht.
Tarbeklaasist, kuhu ta omal ajal läks ühetoalise korteri pärast, lahkus Virkebau pärast kümneaastast töötamist. Siis oli selge, et Soome klaasitootja Oy Hackman Tarbeklaasi erastada ei saa. 1994. aastal vahetas ta hapra klaasimaailma tekstiilitööstuse vastu ja asus juhtima nüüdseks Singapuri ettevõtjatele erastatud Balti manufaktuuri. 1995. aasta jaanuaris vahetas ta Balti Manufaktuuri Kreenholmi Manufaktuuri vastu, mis 1994. aasta lõpus mängiti erastamisagentuuris Rootsi tekstiilitootja Borås Wäfver Ab kätte. 75,5% Kreenholmi aktsiatest kuulub rootslastele, 24,5% Eesti riigile. Kreenholm on endiselt suurim riigivõlglane, võla tasumine algab vastavalt erastamisagentuuriga seotud lepingule 1997. aastal. «Võrreldes 1994. aastaga suurenes eelmisel aastal käive 160 mln krooni võrra,» mainib Virkebau. Suurim tellija oli eelmisel aastal Soome Anttila kaubamaja, peaaegu kõik Kodu-Anttila kataloogides üles pildistatud voodipesu ja froteetooted on õmmeldud Narvas toodetud kangast.
«Eelmisel aastal töötasime veel planeeritud kahjumiga (28 miljonit krooni), sest võtsime teadlikult üle riigi-Kreenholmi halvad lepingud, et kliente hoida. See oli õige taktika. Selleks aastaks planeerime müügitulu 24protsendilist tõusu, käibeks ca 900 mln krooni,» jätkab Virkebau optimistlikult.
«Rootslased jätavad mulle praktiliselt kogu otsustusõiguse. Pean kooskõlastama kinnisvaratehingud, laenud üle 4 miljoni USA dollari. Olen selle limiidi kõik ära kasutanud,» kinnitab Virkebau rõõmsameelselt. «Pean neid informeerima, kui tahan näiteks luua uusi tütarfirmasid Kreenholmi juurde.»
«Kui Narva saabus teade, et Kreenholmi ostjateks on rootslased, valdas kõiki rõõmus elevus, et kohe-kohe tõuseb ka töötasu. Nüüd on see illusioon hajunud, sest rootslased ei ole mingit raha välja käinud peale ostusumma ja aktsiakapitali. Kõik vahendid tuleb endal teenida või laenata,» tõdeb ca 5000 alluvat juhtiv Virkebau.
Sotsiaal- ja palgateema on senini üks valulisemaid valdkondi Kreenholmi mammutettevõttes, sest Narvas ja isegi Eestis pole teist sama suurt tööandjat. Narvas, kus valitseb suur tööpuudus, töötab sageli vaid üks pereliige ja nii peab tekstiiliettevõtte mitte just kaevurite või elektrijaama tellijatega võrdne kuupalk ülal kogu perekonda.
Virkebau ei armasta pikki nõupidamisi ja on aasta jooksul hästi selgeks saanud esialgu sajakonna inimese nimed, näod ja ametipostid tuhandete Kreenholmi töötajate hulgast. «Mind vist Kreenholmis teatakse, sest meil on oma ajaleht ja aeg-ajalt ilmub seal mu näopilt,» loodab Virkebau. «Kreenholm kui holding-firma koosneb mitmest omavahel suhteliselt lõdvalt seotud firmast. Selle idee peale ma n-ö liimile läksingi,» rõhutab Virkebau demokraatlikku ellusuhtumist. «Kui ma kellelegi midagi ütlema lähen, siis lasen endale asja enne selgeks teha. Mind lohutab see, et kui küsin Rootsist arvamust näiteks puuvilla hinna kohta, siis alal 40 aastat rühmanud mees vastab: «Kui ma teaks, oleks ma ammu siit kadunud ja ajaksin omi asju!»» Kui Virkebau peaks kunagi Kreenholmile kaabut kergitama, valiks ta oma firma. «Olen piisavalt teiste käe all töötanud,» märgib ta.