Pärnus laiendati autode müüki ja hooldust

Autohoolde- ja müügikeskuse projekteerimisel ja ehitamisel peab ASi FCM tehnikadirektor Maido Kiviorg kõige tähtsamaks kliendisõbralikkust, mis seisneb eelkõige õiges ruumiplaneeringus. «Oluline on, et kõik vajalik oleks hästi kättesaadav ja õiges kohas eksponeeritud,» selgitab Kiviorg. Hooldusruum peab, olenemata suurusest, võimaldama autoga sees liigelda. Samuti peab kompleks sisaldama teeninduspiirkonna jaoks piisava arvu töökohti. Kivioru sõnul tuleb praegu ehtitatavate autokeskuste puhul arvestada ka seda, et seoses tehnoloogia kiire arenguga võib õige pea tekkida vajadus nii autode eksponeerimise ruumi kui ka hooldesaali muuta.

Autode teeninduskompleksi ehitamise üldisi põhimõtteid on püütud arvestada sel suvel rekonstrueeritud Pärnu autokeskuses. Lammutustööde käigus jäid alles vaid 1960. aastatel ehitatud hoone kandeseinad ja katuslagi. Kolme firmat -- ASi Amserv, Ascari, Info-Auto Pärnu filiaale -- ühendava kompleksi müügiosas on kasutatud rohkesti klaasipinda, mis võimaldab väljapandud autosid kaugelt näha. Tüüpprojekti järgi sotsialismi ajal ehitatud hoone lamekatus tehti rekonstruktsiooni käigus viilkatuseks ja soojustati. «Varem paviljoni moodi välja näinud maja on nüüd tunduvalt imposantsem,» hindab Kiviorg autokeskuse pilkupüüdvust.

Pärnu autokeskuse põhiline välisviimistlusmaterjal on eri toonides profiilplekk. Siseviimistluses on kasutatud traditsioonilisi materjale, nagu ripplaed, erinevad pehmed ja kõvad põrandakatted. Eelkõige põranda- ja seinakattematerjalid peavad Kivioru sõnul olema autoteeninduses piisavalt kulumiskindlad, et kannataksid n-ö agressiivset keskkonda ja pidevat puhastamist. «Seal võib põrandale sattuda õlilaike ja kütuseplekke ning tekkida kummijälgi, mida tuleb pesukemikaalidega eemaldada,» räägib Kiviorg.

Pärnu autokeskuse projektijuhi Hanno Varese sõnul rekonstrueeriti välistrassid ja sisemised kommunikatsioonid. Varem tsentraalküttel olnud hoone viidi elektriküttele üle, millega kaasnes uue liini vedu ja trafo vahetus.