18. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Raamatupidamisseadus ja äriseadustik kisuvad äriühingud alasti

Kõik osaühingud ja akt-siaseltsid on aasta tagasi jõustunud raamatupidamissea-duse ja ka sügisel jõustunud äriseadustiku kohaselt kohustatud esitama riiklikule registrile (kas siis ettevõtte- või äriregistrile) oma majandusaasta aruande.

Lõppenud 1995. aasta on esimene, mille kohta tuleb majandusaasta aruanne esitada. Arvatavasti pole seni veel kellelgi aruanne valmis ja seetõttu pole ka esitamisele mõeldud. Kui see aeg aga kätte jõuab, siis avastame midagi väga üllatavat. Nimelt nii äriregistrile kui ka ettevõtteregistrile esitatud majandusaasta aruandega võivad tutvuda ja nendest koopjaid saada kõik soovijad.

Majandusaasta aruanne peab vastavalt raamatupidamise seaduse paragrahvile 22 sisaldama:

-- raamatupidamise aastaaruannet;

-- tegevusaruannet;

-- audiitori järeldusotsust;

-- majandusaasta kasumijaotuse aruannet.

Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab äriühingu bilanssi ja kasumiaruannet ja raamatupidamise aastaaruannete lisasid. See on täiesti aktsepteeritav nõudmine. Äriühingu majandusnäitajad on avalikud.

Seevastu probleeme tekitab ettevõtte juhatuse (tegevjuhtkonna) poolt koostatud tegevusaruanne, mis peab sisaldama möödunud majandusaastal toimunud tähtsamaid sündmusi ja tuleva aasta plaane. Eraldi tuleb välja tuua kokkuvõtted jooksval majandusaastal tehtud arengu- ja uurimisväljaminekute kohta ning ka järgnevaks aastaks arengu- ja uurimisplaanides ettenähtud kulud. Tegevusaruanne peab sisaldama juhatuse või haldusnõukogu liikmete tasu, tegevjuhi tasu, töötajate tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu aruandeaastal. Võib-olla on see tõesti Lääne-Euroopa standard, mille järgi meie seadused on tehtud, aga ma olen kindel, et ükski ettevõtja ei saada rii-gile ja avalikkusele aasta alguses tuleva aasta tegevusplaane. Kui üks ettevõtja teatab avalikkusele, mida ta kavatseb järgmisel aastal teha, siis vaevalt, et tal ülejärgmisel aastal enam midagi teatada on.

Samuti on probleem audiitori järeldusotsusega. Vastavalt audiitortegevuse ajutisele põhimäärusele peab audiitor kontrollima raamatupidamise ja sisekontrolli seisukorda ning nende vastavust raamatupidamisalasele seadusandlusele, aruandluse tõesust, ettevõtte põhikirja järgimist ja andma hinnangu ettevõtte raamatupidamise ja aruandluse seisukorrale, lisades vajalikud märkused ja selgitused. Samuti peab ta selgitama puuduste iseloomu ja ulatust. Lepinguga võidakse tellida audiitorilt täiendavaid teenuseid.

Sellega võib olla nõus, et avaldatakse audiitori lõppotsus raamatupidamise aastaaruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta. Kuid mitte kogu audiitori järeldus-otsus, mis on ettevõttesisene.

Võib ennustada, et kui riik ei kavatse oma nõudmisi muuta, siis seadus selles osas lihtsalt ei rakendu. Ja loomulikult tormavad kõik riiklikusse registrisse oma konkurentide majandusaasta aruannete järele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum