Laevarööv andis hoobi sumadanikaubandusele

Juba järgmisel päeval pärast Avrasija kaaperdamist peatas Moskva kõik reisid Vene ja Türgi sadamate vahel ning on karta, et enne konflikti lahenemist liine uuesti ei avata. See põhjustab Türgi kaupmeestele suurt kahjumit.

Ainuüksi ühes Istanbuli rajoonis, Lalelis, paikneb 300 hotelli, mille klientidest moodustavad olulise osa Vene kaubareisijad.

Samas tegutseb 25 000 mitmesugust hulgifirmat ning ainuüksi sellest Istanbuli rajoonist laekub Türgi riigieelarvesse ligi 10 miljardit dollarit aastas.

Igal aastal ujutavad sajad tuhanded suurte reisikottidega varustatud «kohvrituristid» Venemaalt üle Türgi sadamalinnu, et hankida sealt kas siis enda tarbeks või paraja vaheltkasuga mahamüümiseks mitmesuguseid tarbekaupu.

Türgi ajalehe Hürriyet andmeil toimetati iga Avrasija reisiga Sot?isse 10 miljardi Türgi liiri (ligi 2 miljonit krooni) väärtuses toidu- ja laiatarbekaupu.

Trabzoni kaubandus- ja tööstuskoja esimehe Mashar Afacani sõnul müüdi juba 1994. aastal Venemaa «kohvrikaupmeestele» kuue miljardi dollari väärtuses kaupu ning mullu oli see summa ilmselt veelgi suurem.

Kaubareisijate lemmikartiklid on nahk- ja teksasrõivad ning väiksemad kodumasinad.

Enamiku kaupade eest tasutakse nüüd USA dollarites, mis on kujunenud Venemaa teiseks mitteametlikuks valuutaks, sel ajal kui kunagi õilmitsenud vodka- ja kaaviarikaubandus näib olevat minevikku vajunud.

Lisaks kaubandusbuumile on põhja poolt tuleva reisijatetulvaga kaasnenud muidki nähtusi.

Nii on Türgi leksikonis juba jõudnud juurduda termin «Nata?a», mis tähendab kas blondi või punajuukselist slaavi päritolu prostituuti, kellel on Türgi jõukates sadamalinnades vägagi head teenimisvõimalused.

Ühe kohaliku kaubanduskoja ametniku sõnade kohaselt on sumadanikaubandus muutnud Trabzoni Egeuse sadamalinna Izmiri järel Türgi kõige kiiremini arenevaks linnaks.

Ta märkis, et Trabzoni majanduskasv moodustas 1995. aastal 224 protsenti ning seda edestas ainult Izmir. REUTER-ITAR-TASS-ETA