Riigiarvutuskeskuse tegevuses peitub konflikt

Erakapitali baasil loodud arvutifirmadega edukalt turul konkureeriv arvutikeskus on tegev ka Eesti informaatikat puudutavate seaduste väljatöötamisel ja riiklike infosüsteemide ning registrite ülalpidamisel.

«See on umbes sama, kui riigiettevõte Liviko teeks viinajoomise seadust, valmistades samas ka viina,» märkis Sild.

Abobase Systemsi juhatuse esimehe Kaido Saarma sõnul vaatleb riik riigiarvutuskeskust kui usaldusfirmat, kelle käsutuses on palju strateegilise tähtsusega infot. «See on nagu hunt kitse nahas,» märkis Saarma, lisades, et riigiarvutuskeskusel on positsiooni tõttu võimalus teha kuluaaritööd kommertstegevuse arendamiseks.

Tundmatuks jääda sooviva allika sõnade kohaselt on riigiarvutuskeskusel väga tugev eelis ministeeriumide ja ametkondade väikeste arvutustehnikat puudutavate hangete rahuldamisel.

Äripäeva arvuti ja bürootehnikafirmade käibe ja kasumi näitajate tabelis on arvutuskeskus 1994. aastal 14. kohal ning 1995. aasta käibeprognoosi järgi 23. kohal. 1994. aasta käive oli 14,3 miljonit krooni ning kasum 0,5 miljonit krooni. 1995. aasta käibe prognoos oli 7,2 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi ettevõtlusosakonna riigiettevõtete grupi peaspetsialisti Asti Antermanni sõnul tohivad kõik riigiettevõtted oma tegevusega kasumit taotleda ning samuti on arvutuskeskusele põhikirja järgi lubatud ükskõik mis tüüpi ettevõtlus.

Ka informaatikafondi asedirektori Tiit Tammiste kinnitusel on riigiarvutuskeskuse puhul kommertstegevus lubatud.