Eurot kimbutavad raskused

Praegu valitseb oht, et Euroopa majandus võib taas seiskuda, mis kustutaks kõik lootused minna sajandivahetusel üle ühisrahale.

Majanduskasvu aeglustumine Saksamaal koos suureneva tööpuudusega ning sotsiaalsed rahutused Prantsusmaal on vähendanud usaldust ühisraha plaani vastu.

Mis veelgi hullem, paljud Euroopa kodanikud süüdistavad majandusseisakus ja suures tööpuuduses just rangeid kokkuhoiumeetmeid, mida riigid on sunnitud rakendama oma majanduse viimisel vastavusse rahaliidu nõuetega.

Skepsise kummutamiseks on Euroopa komisjon koondanud juhtivad poliitikud, majandusteadlased, äriliidrid ning tarbijaskonna esindajad arutama, kuidas muuta uus euroraha inimestele vastuvõetavaks.

Esmaspäeval avatud kolmepäevane seminar on avalöök miljoneid dollareid maksvas reklaamikampaanias, mille eesmärk on veenda Euroopa kodanikke, et naelsterlingist, margast ja frangist loobudes muutub kontinent jõukamaks, rahulikumaks ja tarbjasõbralikumaks paigaks.

Et euro-projektiga liitumise korral ei tohi riikide eelarvepuudujääk ületada 3% RKTst, siis on paljud riigid sunnitud rakendama rangeid kokkuhoiumeetmeid, milles paljud näevad Euroopa majandusraskuste põhjust.

Euroopas on tööta 17,5 miljonit inimest ja selle arvu vähendamiseks soovitavad majandusteadlased alandada makse ja suurendada riiklikke kulutusi, kuigi sellega kaasneks eelarvedefitsiidi lühiajaline suurenemine. Kui valitsused seda nõuannet järgiksid, ei suudaks peaaegu ükski riik täita lubatud 3protsendilise puudujäägi nõuet.

Brüsselisse kogunenud rahandusministrid kinnitavad, et majandusseisaku oht ei ole kaugeltki nii tõsine, kui kardetakse. Luksemburgi peaminister ja rahandusminister Jean-Claude Juncker ütles, et majanduskasvu aeglustumine on ajutine ning ta ei näe «mingit otsest mõju rahaliidule».

Kogu 1990. aastatel on rõhutatud, et Euroopa valuutaliitu pääsemiseks on vaja alandada intresse. See ergutab majanduskasvu ja tarbimist erasektoris. Intresside alandamise ja valuuta stabiliseerimise eeldus on rahanduspoliitika karmistamine.

Viimasel ajal on aga Saksa keskpank hakanud rõhutama ohtu, mida kätkeb finantspoliitika üheaegne karmistamine kõigis riikides, kui samal ajal majanduskonjunktuur on nõrk.

Seni on Saksamaa valitsus ja keskpank agaralt kritiseerinud nii USA kui ka teiste Euroopa riikide lõtva rahanduspoliitikat. Nüüd osutub see küsimus keerulisemaks, kuna rahaliidu tähtajad sunnivad paljusid Euroopa riike, kes seni ei võtnud eelarve ohjeldamist küllalt tõsiselt, eelarvepuudujäägi vähendamisega viimasel hetkel äärmiselt kiirustama. Seetõttu kaasnebki madalkonjunktuuri ajal eelarvete saneerimise laine kogu Euroopas.

Nüüd on analüütikud ja ökonomistid hakanud sellega seoses esmakordselt viitama deflatsioonispiraali ohule, mis tähendab, et liiga järsk kokkuhoid majanduses võib vallandada kontrollimatu protsessi, kus hinnad vabalt langevad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ilma tähtajata poleks riigid oma eelarvepuudujääki nii tõhusalt vähendama hakanud, mille tulemusena on intressid viimasel ajal jõudsalt langenud. Järelikult on senine ravim olnud õige ja piisav, kuid edaspidi võib see muutuda ohtlikuks. AP-BNS-DI-ÄP