Eesti kalavarud suurenevad

1995. aastal püüti Läänemerel 59 200 tonni kala, mis on ligi 12 500 tonni rohkem kui aasta varem. Sisevete kalapüük suurenes eelmisel aastal 258 tonni 2164 tonnini. Kalavarude suurenemises on osa nii põllumajandusliku kui tööstusliku tootmise langusel.

«Räime ja kilu osas on Eesti varud piisavalt head, eriti rõõmustav on olukord just kilu osas,» rääkis Aps. «Paljude teadlaste arvates on ka tursavarud täienenud, mistõttu käesolevaks aastaks suurendati Eestile eraldatud tursapüügikvooti.»

Kuigi Eesti vetes püütud kalade hulk suurenes eelmisel aastal tunduvalt, ei suutnud kalurid püüda nii palju kalu, kui kvoodid lubasid. Eeskätt kilu ja lõhe püük jäi eelmisel aastal tunduvalt alla lubatu, selle tingis nõudluse puudumine turul.

«Räim ja kilu lähevad külmutatuna ekspordiks, lisaks kasutab meie kalatööstus neid oma toorainena,» rääkis Aps. «Kogu see tarbimismaht, mis määrab ära ka püügimahu, on kahjuks liiga väike, et võiks ära kasutada kogu kvoodi. Tendents on siiski kasvu suunas ja võib kindlalt väita, et aasta-paari jooksul püüame kindlalt oma kvoodi välja.»

Robert Aps lisas, et lõhepüügi osas on raske kvooti täita, sest kaluritel on väga raske konkureerida kvaliteetselt kasvatatud Norra lõhega.

Kalatööstus on üks tähtsamaid toiduainetööstuse allharusid Eestis. 79 kalatöötlemisettevõttes töötab kokku ligi 7700 inimest, mis moodustab ligi kolmandiku toiduaine- ja tubakatööstuses hõivatud inimeste arvust. Kalatööstusettevõtete eelmise aasta kogukasum ulatus saja miljoni kroonini ja puhaskasum 25 miljoni kroonini. 1995. aastal eksporditi kala ja kalatooteid ligi 104 000 tonni koguväärtusega ligi 1,2 miljardit krooni. Eesti koguekspordis moodustas kalatoodete väljavedu 5,9 protsenti. Tähtsamad ekspordipartnerid on Venemaa, Ukraina, Valgevene, Suurbritannia ja Namiibia.

Eestis tegutseb 94 kalapüügifirmat, kelle 200 laeva tegelevad püügiga Läänemerel ja 20 laeva kaugpüügiga.