• OMX Baltic−0,49%299,21
  • OMX Riga−0,21%891,67
  • OMX Tallinn−0,55%2 059,77
  • OMX Vilnius−0,32%1 202,17
  • S&P 500−0,79%6 229,98
  • DOW 30−0,94%44 406,36
  • Nasdaq −0,92%20 412,52
  • FTSE 1000,17%8 821,11
  • Nikkei 2250,26%39 688,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,82
  • OMX Baltic−0,49%299,21
  • OMX Riga−0,21%891,67
  • OMX Tallinn−0,55%2 059,77
  • OMX Vilnius−0,32%1 202,17
  • S&P 500−0,79%6 229,98
  • DOW 30−0,94%44 406,36
  • Nasdaq −0,92%20 412,52
  • FTSE 1000,17%8 821,11
  • Nikkei 2250,26%39 688,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,82
  • 29.01.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa Liidu pangajuhid loovad europanka

Pangajuhid leppisid kokku, et tulevane Euroopa keskpank hakkab täpselt samuti nagu Saksa liidupank kasutama lombardimäära, määratlema rahaturgude lage ning tõenäoliselt teostama repotehinguid, ütles Lamfalussy.
Täpset määratlemist vajavad pankade minimaalse sularahareserviga seotud küsimused ning rediskontotehingute vajalikkus.
Lamfalussy rõhutas eraldi ajakirjandusele antud intervjuus, et rahaliiduga liitunud riikide ja ülejäänud ELi liikmesmaade suhted on tingimata vaja korraldada nii, et liidu sees ei tekiks riikide lõhestumist. Ta märkis Frankfurter Allgemeine Zeitungile, et lõhenemise oht süveneb juhul, kui kõik ELi riigid ei ole 1999. aastal valmis rahaliiduga ühinema.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«Sellist ohtu on võimalik vältida,» lisas ta, «kui me suudame leida usutava vastuse küsimusele, kuidas on korraldatud rahaliitu kuuluvate ja sellest väljajäävate riikide suhted.»
Euroopa komisjoni korraldatud kolmepäevasel konverentsil väitsid paljude finantsinstitutsioonide esindajad, et väiksematel rahandusasutustel puudub piisav usaldus rahaliidu kehtestamise plaanide suhtes. Kui suuremad pangad on hästi informeeritud ning võtavad aktiivselt osa rahaliidu plaanide väljatöötamisest ja teevad selleks praktilisi ettevalmistusi, siis väiksemad pangad on sellest enamasti kõrvale jäänud ning suhtuvad oma konkurentsivõime pärast muret tundes rahaliidu plaanidesse skeptilisemalt.
Üks Andersen Consulting Europe'i juhtivaid kompanjone Vernon Ellis märkis, et väljaspool pangandussüsteemi pole ettevalmistusi rahaliiduks seni veel õieti märgatagi.
«Enamik inimesi teab rahaliidust veel väga vähe ning meie kliendid on seetõttu äärmiselt murelikud,» ütles Euroopa ühispankade assotsiatsiooni esindaja Guido Ravoet.
«Raske on kutsuda väikesi panku osalema protsessis, mis võib ähvardada nende kadumisega,» märkis ta, lisades, et seni pole ELi valitsused teinud õieti midagi rahaliidu rakendamiseks vajaliku kommunikatsioonisüsteemi loomiseks.
Üks tõsisemaid väiksematele rahandusinstitutsioonidele muret valmistavaid probleeme on arvutisüsteemidesse lülitumise maksumus. Sellest küsimusest ei pääse mööda ükski rahaliidu liikmeks pürgiva riigi pank, sest alates 1999. aastast hakkab euro toimima panganduses täisväärtusliku arveldusühikuna.
Kohtumisest osavõtjad olid ühel meelel selles osas, et kommunikatsioonistrateegia vajab lahendamist tipptasemel ning et see on puhtpoliitiline küsimus.
Euroopa rahaliidu tähtajad seadis Brüsselis varjatult kahtluse alla Euroopa integratsiooni kindel pooldaja, Euroopa komisjoni endine esimees Jacques Delors. Ta ütles: «Tuleks küsida, kas valuutaliidu tähtajaga (1999) toimetulek ei sõltu eelkõige sellest, kuidas õnnestub aastail 1996--1998 saavutada tõelist progressi riikide majanduspoliitika koordineerimisel ja ELi koostöö tugevdamisel. Seni ei ole seda piisavalt märgata.»
Hiljem Reuterile antud intervjuus oli ta veelgi pessimistlikum, öeldes, et «Prantsusmaa ja Saksamaa majanduse kohta saabuvad teated teevad muret ning seepärast on EMU tähtaegadest kinnipidamine väga raske.»
Hispaania välisministri Carlos Westendorpi arvamuse kohaselt oleks äärmiselt rumal, kui Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania jäetakse EMUst välja. Kui ELi võtmeriigid ei ole EMUks 1999. aastal valmis, oleks tema sõnul tunduvalt targem tähtaega korrigeerida. REUTER-ETA-FT-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 8 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele