Endine Baltimore'i juhatuse esimees ja Ericsson Eesti peadirektor Tiit Arro ei soovinud öelda Äripäevale, kui palju Ericsson Baltimore'i aktivate eest maksis. «Ericssoni poolt Eestisse investeerida planeeritava 10 miljoni krooni suuruse koguinvesteeringu sisse on arvatud ka Baltimore'i aktivate hind,» märkis ta.
«Oma tütarfirma loomise kaudu loodame tuua Eestisse firma sisemist infot, mida on võimalik klientidega jagada,» ütles Ericsson Eesti ASi nõukogu esimees Jan Mikael von Schantz.
Arro sõnade kohaselt jääb AS Baltimore tegutsema edaspidi valdusfirmana, mille aktsiad kuuluvad Londonis registreeritud firmale Wellcomer. Arro ei pidanud vajalikuks firma omanikke nimetada.
1,5 miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga Ericsson Eesti loomisega Baltimore'i baasil loodab Ericsson Arro sõnul saavutada hea stardipositsiooni siinsel turul ning kahe- kuni kolmekordistada oma läbimüüki Eestis. Seni on Ericssoni müügikäive Eestis olnud umbes 100 miljoni krooni piires.
Arro sõnutsi soovib 145,4 miljardi krooni suuruse aastakäibega Rootsi telekommunikatsioonihiiglane hakata lähitulevikus tootma Eestis tarkvara mobiiltelefoni võrkudes toimivate seadmete jaoks. Selleks otstarbeks kavatsetakse siinne Ericssoni kontor integreerida täielikult kontserni erinevaid kontoreid ja tootmisasutusi üle maailma ühendavasse võrku.
Ericsson Eesti ASi müügidirektor Veiko Sepp lausus, et firmas väljatöötatud tooted saavad tulevikus olema üks suur osa Eesti ekspordibilansis.
Firma kavatseb lisaks 40 Baltimore'i töötajale veel 30 inimest tööle võtta, seega tõuseks Ericsson Eesti töötajate arv 70ni. Kokku töötab Ericssonis üle maailma 82 000 inimest.
Praegu müüb firma Eestis telefon-, raadioside- ja telekommunikatsiooniseadmeid. Firma peab oma peamisteks konkurentideks siin Nokiat ja Siemensit. Ericssoni turuosa peaks näiteks GSM-mobiiltelefonide turul olema ligi 30 protsenti, mis on firma toodangu müügikäibest 10 protsenti. Ericsson hakkas Eestis taas tegutsema 1990. aastal. Firma esindus avati 1993. aastal.