• Jaga lugu:

    Väikeaktsionärid otsustagu dividendide väljamaksmist?

    Suurte ettevõtete juhte võib muidugi häirida asjaolu, et väikeaktsionäridele antakse võimalus dividendide väljavõtmist otsustada. Firmajuhtide jaoks on ju kohutavalt mugav, kui ei pea üldse midagi kellelegi välja maksma.
    Ma ei tea, mis on selle ettepaneku tagapõhi, sest ma pole äriseaduse muutmise seaduse valmimise juures isiklikult olnud. Samas olen seda kuulnud, et paljud, kes on oma EVPd aktsiatesse pannud, loodavad hakata selle arvel kohe elama. Teadlikule inimesele on aga olnud algusest saadik selge, et see on tühi lootus. Sellepärast soovitaksegi loomulikult mingeid muudatusi. Ma pean seda üpris normaalseks.
    Kui hakatakse aktsiaid müüma paljudele väikeaktsionäridele, siis tuleb nendega olla aus. Väikeaktsionäridele tuleb öelda -- te panete oma raha praegu siia, aga ärge lähema kümne aasta jooksul oodake, et te saate dividende. Praegu aga on välja valitud kõige suurema kasumiga töötavad ettevõtted, visatud väikeaktsionäridele hammaste vahele, ilma et viimased saaksid vajalikku infot ja omaksid õigust kaasa rääkida.
    Me ei ole fraktsioonis äriseadustiku muudatusi veel põhjalikult läbi arutanud, kuid peame seda muidugi tegema. Tegelikult ma ei arva, et seal oleks eraldi väikeaktsionäride kaitsmist. Kui äriseadustik vastu võeti, selgus, et selles on kahjuks kohti, mis vajavad õige kiiresti parandamist.
    Kui kümme protsenti väi-keaktsionäridest võiksid nõuda ühe kolmandiku kasumi maksmist dividendideks ja seda nõudmist peaks tingimata täitma, siis muudab see firma tegevjuhtimise keeruliseks. Tavaliselt on firmal olemas suurinvestor, kellel on suurem osa aktsiaid, seeläbi ka suurem hää-leõigus juhatuse koosolekutel ja nõukogus, kus kinnitatakse firma eelarve. Eelarvet ei pea kinnitama aktsionäride üldkoosolek. Aktsionäride üldkoosoleku otsus võib vastuollu minna eelarvega. Pole just hea, kui ühel päeval selgub, et investeerimiseks mõeldud summad tuleb ära maksta. Tal-linna kaubamaja jaoks tä-hendaks see päris suurt summat. Sellised planeerimata väljaminekud löövad ju kogu finantsplaneerimise sassi. Kui tuleb dividende maksma hakata, siis tuleb see eelarvesse sisse planeerida. Kui aga ühtäkki otsustatakse mitte välja võtta, siis ka see on suurte summade korral probleem, kuigi meeldivam kui esimene variant. Raskusi võib tekkida raha paigutamisega, kiirustades tulevad valed otsused.
    Paranduseelnõu võib olla mõjutatud sellest, et tahetakse plusspunkte teenida EVP omanike ees, kes loodavad oma kollaste kaartidega hästi teenida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Pangaaktsiad upitasid Tallinna börsi järjekordse rekordini
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.