Mida annaks teie ettevõttele Via Baltica?

Seoses raskustega leida Via Baltica projekti realiseerimiseks vajalikke vahendeid ja segadustega Leedu-Poola piiril ning konkureerivate projektidega, tundus selle tõsiseltvõetavus vahepeal kaheldav.

Tore, et asi on võtnud taas soodsa suuna. Teedeehitajana saab seda ainult tervitada. Eesti teedeala ettevõtjatele on viivitus Via Baltica realiseerimisel tulnud pigem kasuks -- oleme viimastel aastatel tõsiselt investeerinud teedeehituse tipptehnoloogiasse, mis võimaldab meil välisfirmadele tõsisemat konkurentsi pakkuda. Optimistina arvan, et Via Baltica projektil on tulevikku.

Sadamale annaks Via Bal-tica käivitumine täiendavaid kaubavoogusid.

Kuivõrd see pole enam minu valdkond, siis ei saa ma Via Balticat kui projekti väga põhjalikult kommenteerida.

Olen rõõmus, kui Via Baltica projekt käivitub. See on öeldud sadama peadirektori seisukohast vaadatuna. Kui täiendavad autod või treilerid tulevad Tallinna Sadamasse, sõidavad siit läbi Balti riikide ja Poola kuhugi edasi, see oleks ju väga tore.

Praegune töökoormus pole mul võimaldanud süüvida Via Baltica temaatikasse nii tõsiselt, et võiksin prognoosida realiseerimise tähtaega.

Tollile mõjub soodsalt, et kui Via Baltica trass on välja ehitatud ja infrastruktuur kujundatud, siis on ka piiripunktid korralikult välja ehitatud. Tunduvalt paranevad piiri- ja tollitöötajate töötingimused. Juba 1994. aastal, kui saime esimese raha Ikla piiripunkti väljaehitamise alustamiseks, käivitasime selle protsessi lähtudes Via Baltica projektist. Esimesed objektid valmisid 1995. aasta lõpus.

Via Baltica projekt käivitub kindlasti, kuigi tõenäoliselt mitte väga ruttu. Samuti tuleb ka Lätis ja Leedus piiripunktid välja ehitada. Piiripunkti läbilaskevõime peab olema võimalikult suur. Autode normaalne piiripunktis seismise aeg võiks olla umbes 10 minutit. Kahe riigi vahelisel piiril võiks kauba peatamine toimuda vaid ühel korral.

Transiitkaubaveole ma Via Baltica projektist eriti kasu ei näe. Põhikaubavood on seal, kus on suuremad turud, s.t lääne ja ida vahel. Tähtsam oleks investeerida võib-olla Narva ümbersõidu, uue silla jmt projektidesse. See annaks autotranspordile rohkem ja seal oleks tõsisemad kaubavood mängus kui põhja-lõuna suunas.

Mingi mõte sel Via Baltica projektil on ekspordi seisukohast, aga ta ei ole esmase tähtsusega. Põhja-lõuna suunal on meil ju ainult Soome oma 5,5 miljoni elanikuga ja sellele vastav on ka turu suurus.

Aga Euroopas on mitusada miljonit inimest ning Venemaal teist sama palju. Lihtne loogika ütleb, et tõsisemad kaubavood liiguvad teistpidi kui Via Baltica.