«Sellele probleemile pööratakse tihti liiga vähe tähelepanu,» rääkis Matti Päts. «Mingi äriideega alustades ei teata, kuhu see välja võib viia.
Kui mingist väikesest firmast on välja kasvanud äriidee, mis aegamööda paisub ja kui ei ole registreeritud kaubamärk, võib tekkida suuri probleeme,» lausus ta.
1993. aastal esitati 11 932 kaubamärgitaotlust, praegu on taotluste esitamise tempo langenud 3000 taotluseni aastas. Matti Pätsi sõnul vastab arv Eesti majanduse seisule ning jääb ka tulevikus samasse suurusjärku.
Eestis pole haruldased juhtumid, kus kaubamärgi registreerimata jätmine on lõppenud konkurendi kuritarvitustega. Pole haruldane ka juhus, kus üks firma on registreerinud konkureeriva firma kaubamärgi oma nimele, lisab Päts.
«Meie majanduses ei tunnetata veel kaubamärkide registreerimise vajadust,» ütles Päts. «Tihti saadakse kaubamärgi registreerimise vajadusest aru siis, kui on juba hilja. Peab ikkagi rõhutama, et vaid riiklikku registrisse kantud kaubamärk on riiklikult kaitstud.»