Spordihalli projekteerimise alguseks võib OÜ EKVA direktori Jaan Suure sõnul pidada 20. detsembrit 1983. a. Esialgsel kujul valmis projekt 28. aprillil 1987. a.
Ehitusleping sõlmiti OÜga EKVA 3. dets 1990. Enne seda oli halli ehitamist 1989. a alustanud ehitusfirma EKE Merko eelkäija EKE MRK.
«Esialgu treeninghallina kavandatud projekt muutus ehitamise käigus ning lõplikul kujul on valmis saanud ehitus, kus võib pidada kõige kõrgemal tasemel rahvusvahelisi võistlusi,» teeb Suur kokkuvõtteid.
Ehituse finantseerimiseks ei jätkunud pidevalt raha ning korduvalt tõusis päevakorda ehitamise lõpetamine või konserveerimine, viimati 1995. aasta suvel.
1995. a augustis eraldati ehituse lõpetamiseks raha, mis võimaldas halli esialgselt projekteeritud mahus valmis ehitada. 1996. a jätkuvad tööd halli ümbruses ning riietusruumide laiendamisel.
Kompleksis on kergejõustiku areen 200m jooksutrekiga ja 130 m pikkune jooksusirge, kaks tenniseväljakut, korvpalliväljak. Kasutatud on meie oludes mitmeid unikaalseid konstruktsioone, nagu suureavalised liimpuitkandjad, Härjapea vanasse jõesängi taotud betoonvaiadele toetuv armeeritud betoonpõrand jne. Hoonet köetakse elektriküttega, selleks on välja ehitatud oma alajaam 1150 kVA. Küttesüsteemi ning valgustuse projekteeris AS Arpen Elekter, ventilatsioonisüsteemi AS Talone. Rajakatte valmistas Saksa firma Polytan.
Seotud lood

Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest