6 veebruar 1996

Lellep tahab riigikassa tööle panna õigel ajal

«Vajaliku kaadri komplekteerimine on praegu pooleli, olemas on vaid piirkondlike kassade juhid,» rääkis Lellep. Oluliseks küsimuseks, mis on veel vaja lahendada, on Lellepi sõnul tulude laekumise korraldamine. Selles küsimuses peeti eile läbirääkimisi maksu- ja tolliametiga, mille tulemusena esitatakse järgmisel nädalal riigikassat haldavatele pankadele omapoolsed ettepanekud.

Võimalustena pakutakse välja alakontode või viitade süsteem, et informatsioon võiks ametkondade vahel liikuda endiselt praeguse skeemi järgi.

Järelejäänud kahe kuu jooksul on Lellepi sõnul vajalik jaotada riigieelarvelised asutused 19 piirkondliku kassa vahel. «Sisuliselt on see Tallinna probleem, kus registreeritud asutused tuleb ära jagada piirkondlike kassade vahel,» kinnitas Lellep.

«Me üritame järgida ministeeriumi printsiipe, et ühe ministeeriumi haldusalas paiknevad asutused oleksid ühes kassas,» selgitas riigikassa projekti juht. «Selle lõplikuks paikapanemiseks on vaja tehniliselt väga suur infohulk läbi töödelda.»

Eelmisel nädalal külastas Lellep Ungari ja Sloveenia riigikassat, et tutvuda sealsete kogemustega. «Meie eesmärk oli Ungaris vaadata sealset finantsplaneerimise ja võlakirjade väljaandmise süsteemi,» rääkis Lellep. «Sloveenia pakkus huvi seetõttu, et ta on Eestiga väga sarnane.»

Kuigi Ungaris on riigikassa projekt olnud töös juba mitu aastat, alustas kassa alles selle aasta alguses tööd. Ungaris on riigikassal viis direktoraati ja seal töötab 220 inimest. Lisaks luuakse seal järgmisel aastal 250 töötajaga 20 piirkondlikku kassat maakonna tasemel.

«Eesti plaani kohaselt ei pea kohalikud omavalitsusüksused üldse tulema riigikassalisele teenindamisele või kui tulevad, siis täiesti vabatahtlikul alusel,» rääkis Lellep. «Ungaris on see küsimus poliitilise arutelu all.»

Samas said Eesti spetsialistid Ungarist kasulikke kogemusi riiklike võlakirjade väljaandmise osas. «Ungaris moodustab riigivõlg ligi 86 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on küllaltki suur. Lähtuvalt vajadusest vältida kulude ja tulude disproportsioone ning ajutisi rahalisi raskusi on nad reguleerinud selle lühiajaliste võlakirjade väljaandmisega,» rääkis Lellep.

«Seda kogemust peame ka meie arvestama, sest riigikassa süsteemi puhul on esmane eesmärk riigi kulutuse finantseerimine õigel ajal ja õiges kohas,» lausus Lellep.

Sloveenias tegeleb riigikassa Lellepi sõnul vaid vaba raha haldamisega. «Nad kasutavad vaid pangadeposiite ning nad ei investeeri seda kuhugi,» lisas Lellep. «Sloveenia võlg on väiksem kui Ungaril ja sellega neil probleeme ei ole.

Puudub aga kohalik riigikassade võrk ja kõik tehakse ära kesksel tasemel. Sisuliselt 24 inimest tegelevad tehniliselt laenulepingute vormistamisega.»

Hetkel kuum