8 veebruar 1996

Maanteeamet jagab tagastamatut abi

Kõnnitee uued käsipuud on roosakaslillad, laternapostid helerohelised, silla metalltalad sinised ja mahasõidu piirdeid katab terrasiitkrohv -- nii kirjeldab möödunud aasta oktoobris uudisteagentuur BNS kapitaalremondi läbinud Pärnu kesklinna silda. Pärnu jõe ülesõit valmis ligi 60% ulatuses maanteeametilt «ajutiselt laenatud» teedehoiu rahast.

Kuu pärast Pärnu silla valmimist hakkab Eesti idapoolses servas oma asju pakkima Ida-Viru teedevalitsuse juhataja Lembit Jesse, kel tuli vastu võtta maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse pakkumine ja lahkuda ametist omal soovil. Teedevalitsus on enam kui 5 miljoni kroonises võlas ja surve tema juhi vastu on vilja kandnud.

Jesse teab kinnitada: «Kogu kampaaniat juhtis teede- ja sideministeeriumi asekantsler Väino Soonike.»

Mõni aeg tagasi tekkis ajakirjanduses kumu, et rahandus- ning teede- ja sideministeerium on 1994. aastal 8 miljonit teede korrashoiuraha ebaseaduslikult riigieelarves ümber paigutanud Tallinnale ja Tartule. Raha kadus nii jäljetult, et fakti tõestamine oli isegi riigikontrollile ülejõu käiv ettevõtmine.

Aasta tagasi andis tollase peaministri Andres Tarandi juhitav valitsus välja korralduse, milles lubati teede korrashoiule ette nähtud rahadest finantseerida Pärnu silla kapitaalremonti. Et tegemist ei oleks eelarveseaduse rikkumisega, pidi rahandusministeerium summad tagasi kandma eelmise aasta jooksul..

Pärnu linnavalitsuse kommunaalameti juhataja Vello Õismetsa andmetel läks silla remont lõpuks maksma 11 miljonit krooni, sellest maksis riik 6,9 miljonit. «Valitsuse korralduses oli tegelikult arvestatud 15 miljoni krooniga ja selle järgi oleks meil olnud õigus saada 10,5 miljonit,» tõstab Õismets esile ehitajate kokkuhoidlikkust.

Raha ümberkantimisega ei soovinud leppida Lembit Jesse. Tema kinnitusel jäi Ida- Viru teedevalitsus 1994. aastal Tallinnale ja Tartule antud raha tõttu ilma lubatud 4 miljonist kroonist. Sellega oldi aga arvestatud ning võetud võlgu bituumenit ja killustikku.

Kõike seda kirjeldas Jesse ka möödunud aastal Äripäevas avaldatud avalikus kirjas valitsusele, kus ta kurtis, et Ida-Viru teedevalitsusest ja tema juhatajast on saanud nüüd võlausaldajate ees petised. «Peale seda algas laimukampaania ja ettevõttesse toodi sisse revisjonid. Taheti tõestada, et ka mina olen riigi raha valesti kasutanud,» kirjeldas Jesse järgnenut. «Soonikese juhitud kampaanias heideti mulle ette, et topin oma nina sinna, kuhu pole vaja,» räägib üha enam hoogu sattuv Jesse.

«Absoluutselt vale!» hüüatab ajakirjanikult Jesse väiteid kuulnud Väino Soonike. Tema sõnul arutati Jesse tööasja Ida-Viru maavalitsuse ja valdade esindajatega ja ühiseks arvamuseks kujunes, et kohalike teede tase on langenud. «Ida- Viru süstiti lisarahaga, tulemit aga ei olnud,» leiab Soonike kõrgeneval hääletoonil. «Jesset tegelikult hoiti,» lisab ta lõpuks.

Ka maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus ei asu oma endist alluvat kaitsma ja leiab, et temast oleks tulnud juba varem vabaneda. «Jesse juhitud teedevalitsus tegeles ebavajalike asjadega. Näiteks vormistas ta omaalgatuslikult laene, kuigi teedevalitsusel ei ole selleks mingit õigust.» «Jesse tavatses ka kaheks nädalaks teadmatult kaduda. Nähtavasti polnud tal närvidega kõik korras,» diagnoosib Sõrmus pastakat näppides.

Ida-Viru maavanem Rein Aidmaa möönab samuti, et olukord oli teedevalitsuses halb ja kuna kõik algab juhist, tehti Jesse aadressil ka karmi kriitikat. «Jesse juhtimisel tehti möödunud aastal kõva tööd teede pindamisel,» tunnustab ta samas endist teedevalitsuse juhti. «Kuid ta pingutas sellega ühe miljoni ulatuses üle,» ohkas ta.

Ida-Viru teedevalitsuse uue juhataja Rainer Kuldmaa kinnitusel võttis ta ettevõtte üle 5,8 miljoni kroonise võlaga.

Jesse ei salga võlgade olemasolu. «Kuna surve ülalt oli liiga tugev ja ähvardas Sõrmuse enda vallandamist, sain ma talt töölt lahkumisel lubaduse Ida-Viru teedevalitsuse võlad aasta lõpuks likvideerida,» jutustab Jesse. Sõrmuse ja Jesse suusõnaline lepe jäi aga õhku, kuna ka valitsus ei täitnud oma lubadust ja Pärnule eraldatud 6,9 miljonit teede korrashoiule tagasi ei antud.

Sõrmus eitab igasuguseid surveid ja suusõnalisi kokkuleppeid. Raha Pärnu silla jaoks võeti kõigi 15 Eesti teedevalitsuste eelarvetest ja ei oleks saanud seda tagastada ainult Ida-Virule, selgitab Sõrmus.

Kuldmaa lisab, et pole mõtet rääkida suusõnalistest kokkulepetest. Ta lubab sellel aastal mõned tööd jätta tegemata ning tasuda teedevalitsuse võlg eelarvest eraldatud 19 miljonist kroonist.

Riigikontrollile on juhtunu üheselt selge. Kuna Pärnule antud raha möödunud aasta jooksul teedehoiu kuludeks ei taastatud, on jälle tegemist eelarve seaduse rikkumisega nagu kaks aastat tagasi Tallinnale ja Tartule eraldatud raha puhul, ütleb riigikontrolli peakontrolör Rein Randma. «Kaldun arvama, et käesoleval aastal seda raha enam tagastama ei hakata,» lisas ta.

«Oleme rahandusministri juures oma pretensioonidega olnud ja esitanud ka raha tagastamise eelnõu. Tänase päeva seisuga ollakse meile endiselt võlgu,» on Soonike edasise suhtes nõutu.

Raha tagastamine oli ju hoopis teise valitsuse lubadus, õigustab rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver praeguste ministrite tegevust. «Vähi ja Opmann on seda arutanud ja järelikult pole nad pidanud raha tagastamist vajalikuks,» seletab Liiver.

«Seda raha me enam tagasi ei saa,» puudub Sõrmusel võitlusvaim. Järelikult on valitsustel õigus, kui nad kaks aastat järjest on karistamatult vähendanud maanteeameti raha, selgitab ta.

Kõige lootusrikkam on Aidmaa. «Rääkisin Opmanniga, kes arvas, et riigieelarve ülelaekumisel tehakse tagasiarveldus,» peab maavanem probleemi lahendatuks.

Selleks aastaks teede korrashoiuks mõeldud raha on veel puutumata. Möödunud reedel seisis aga teede- ja sideminister Kalev Kukk Valgamaal järgmise avariiohtliku silla all. Koos teedevalitsuse esindajatega lagunevat Korva silda silmitsedes lubas asekantsler Soonike uurida võimalusi leidmaks silla remondiks vajalikku lisaraha.

Riigikontroll ministeeriumiga jätkuvalt hädas Vaatamata korduvatele konfliktidele pole teede- ja sideministeeriumi halduses oleva suure raha liikumine endiselt riigikontrollile meelepärane. Ministeeriumi sisekontrolli- ja revisjonibüroo loomisega on riigikontrolli vastas olevale lohele üks pea juurde kasvanud. Riigikontrolli peakontrolöri Rein Randma väitel on tal teede- ja sideministeeriumi haldusalasse jäävate ettevõtetega alalõpmata pahandusi. «Tõsi, nii teravaid puudujääke, nagu 1994. aastal veeteedeametis ja lennuametis avastati, ei ole enam esinenud,» möönab ta rahuloluga.

Peale riigikontrolli töö lõppu veeteedeametis teatas teede- ja sideministeeriumi kantsler Ruth Martin möödunud aasta Äripäevas: «Ma olen tüdinud sellest, et ükskõik millisesse ametisse riigikontroll ka sisse ei astu, ikka leitakse mingi korrarikkumine,» ja lubas ministeeriumisse luua kontrolli ja revisjonibüroo. Revidendi esimeseks tööks sai mullu suvel RASi Mootor kontroll, mille tulemusena tehti riigikontrolli järeldused maatasa.

«Ministeerium on küll loonud revisjonitalituse, kuid ma ei julge väita, et selle tegevus oleks efektiivne,» leiab Randma. «Revidendi kaudu on püütud oma puudujääke kinni mätsida. On juhtumeid, kus ta on saadetud kindla eesmärgiga riigikontrolli akt ümber lükata,» näeb ta loodetud liitlase asemel hoopis uue vastase ilmumist.

Riigikontroll kurdab, et teede- ja sideministeeriumis nende ettepanekutest suurt ei hoolita. RE Tallinna Sadam on ettevõte, kus asjad väga halvad ja järjekindlalt midagi ette ei võeta, toob Randma näite. «Ja see kõik toimub ministeeriumi toetusel,» lisab ta veendunult.

Randma juhitav osakond tegeleb ka majandusministeeriumi haldusalas olevate ettevõtete kontrollimisega.

Ei saa öelda, et majandusministeeriumis oleks transpordiga analoogne segadus, lausub Randma, lisades, et teede- ja sideministeerium käsutab aga ka tunduvalt suuremaid summasid, mistõttu tekivad avaramad võimalused tõlgendada seadusandlikke akte enda kasuks.

Teede- ja sideministeeriumit kavatseb riigikontroll hakata puistama käesoleva aasta lõpus.

Hetkel kuum