11. veebruar 1996
Jaga lugu:

Paldiski ajab end jälle jalgele

«Me saime täielikult kujundada suure osa oma elanikkonnast nii ajupotentsiaali kui rahvuse järgi. Eelisolukorras olid need kolmsada, kes soovisid tulla Paldiskisse elama ja kellel oli olemas töökoht kas Paldiskis, Tallinnas või Keilas ning kes oli rahvuselt eestlane,» räägib Mölder rahuloluga.

Umbes 1000 Paldiski kodanikku on tänaseks läbi käinud korterikomisjonist ning linnavalitsuse ja volikogu pilgu alt, et saada heakskiitu oma ankeedile. Sellele järgneb korteri pakkumine. Praeguseni pole Paldiskis veel ühtegi korterit erastatud, tegeldud on vaid majade hooneregistrisse kandmisega ja selleks vajaliku dokumentatsiooni koostamisega.

Käesolevast aastast ootab linnavalitsus Paldiskisse ka kinnisvaraturu teket, elamiskõlbulikke kortereid on linnas ju tervelt 2124. Kunstlikult pole seda soovitud tekitada, seni oli linna jaoks olulisem eestikeelse elanikkonna meelitamine linna.

Käesoleval aastal loodab Paldiski kinnisvara müügist teenida 3,7 miljonti krooni, kusjuures endale kavandatakse jätta mõni hoone sotsiaalmajadeks, vajadus nende järgi on olemas.

Mölder mõtiskleb ka selle üle, et ehitada üks vene sõjaväele kuulunud hoone ümber vanadekoduks venekeelsetele vanuritele, sest neid on linnas rohkelt.

Peale Vene sõjaväeperede lahkumist paaril viimasel aastal langes elanike arv linnas 3--4 korda. Kõrghetkedel on Paldiski mahutanud 12 000--15 000 elanikku, millele lisandusid tegevteenistuses olevad militaarlased. Täna on tühjaks jäänud neli ühiselamutüüpi elamut, millest igaüks mahutas 1000 elanikku.

Peale selle on vabanenud terve kvartal pärast sõda ehitatud elamutega. Tühjaks on tõstetud hulgaliselt soome barakkide tüüpi maju ja veidi uuemaid ühetoalisi ühika tüüpi korterelamuid.

Jaan Mölder näeb ainsa võimalusena hooned maha lõhkuda, sest nende rekonstrueerimine läheb kulukamaks kui uute ehitamine. «Sealt saadava puitprahi plaanime kasutada puithakkekatla kütusena,» tutvustab Mölder plaane.

Pooleteise aastaga on Paldiskis olnud suuri muutusi. Esimesel talvel tuli linnal kütta pooltühje maju, seega tekkisid suured võlad, selgitab Mölder. Käesolevaks talveks on loodud olukord, et köetakse vaid maju, kus elanikud sees on. Selleks on investeeritud 21 miljonit krooni, millele lisanduvad veel linna eelarvest eraldatud kolm miljonit . Ööpäevas tarvitatava masuudi hulka on tänaseks vähendada suudetud 120 tonnilt 20--25 tonnile.

Paldiski eelmise aasta eelarve oli 11 miljonit krooni, käesoleval aastal umbes 22 miljonit kooni.

Linnavalitsus tegi 1995. aasta algul valitsusele ettepaneku vahetada 48 miljoni krooni eest Paldiski linna kõik soojatrassid välja, seni on soovitud laen aga saamata. Mölder näeb takistuse põhjusena Eesti riigi ja EBRD bürokraatiat.

7 miljonit krooni on EBRDst Paldiski siiski välja võidelnud. Peale selle on võetud 4 miljonit Hoiupangast, 10 miljonit krooni on saadud laenu Rootsist katlamaja ümberehitamiseks ja uue katla paigaldamiseks.

EBRDst saadud laenuga ehitati linna keskküttesüsteem kinniseks. Hoiupanga laen sai võetud majasiseste trasside, need tekitavad praegu hulgaliselt probleeme, ehitamiseks, räägib Mölder. Majasisesed trassid on linnapea sõnul ehitatud tõeliste mereväelastest ehitusmeeste huumoriga. Korduvalt on muret tekitanud soojaks mitteminevad korterid ja korteripüstakud. Suur oli veaotsijate üllatus, kui leiti soojatorude ühe osana toru asemel ülevärvitud raudkang. Samuti on linnas viis maja, mis on nende ehitamise ajal ehituskomisjoni poolt vastu võtmata. Nagu hiljem on selgunud, pole neid mitte unustatud, vaid neid lihtsalt ei saanud ehituskvaliteedi tõttu vastu võtta.

Infrastruktuuritöid on raskendanud teadmatus. Linnavalitsus ei saanud vene sõjaväelt päranduseks ühtegi skeemi või projekti ei kommunikatsioonide ega majasiseste küttesüsteemide kohta. Põhiline lootus lasub sadamatel

Täna on Paldiski 4000 elanikust töövõimelisi vaid 1700. Peale Põhjasadama ja Lõunasadama töötab mõnisada elanikku kaitsejõudude õppekeskuses, paarsada inimest munitsipaalettevõtetes, mõnikümmend metalltooteid valmistavas Palmeti ja Marati tsehhis.

Põhilised ootused on praegusel linnapeal siiski sadamate suhtes, need võimaldavad linnas arendada ümbertöötavat tootmist. Elavnenud on ka välisinvestorite huvi, räägib Mölder.

Paari-kolme kuu pärast saab Paldiski paarkümmend töökohta juurde, on Mölder uutest plaanidest rääkides napisõnaline. Väljastpoolt Eestit tuleva projektiga on tegemist küll ja käive peaks olema mõõdetav seitsmekohaliste arvudega, lisab ta vaid.

Väga kauges perspektiivis näeb Mölder võimalust ehitada linna servale eramajade piirkond, selleks on sobiv koht olemas, soovijate osas aga ei oska linnapea veel midagi prognoosida.

Üheks omapärasemaks ideeks on läheduses asuva Leetse mõisa taastamine. Mõis kuulub õigusjärgselt sakslasele Wiestinghausenile, kes soovib mõisast kultuurikeskuse kujundada.

4500 elanikuga Sauel on umbes 1000 korterit, umbes 700 individuaalelamut ja 250 ehitusjärgus olevat eramut. Elanikkonnast üle 90 protsendi on eestlased.

Aastas vahetab Sauel omanikku umbes 100 korterit. Hinnad kinnisvaraturul on sarnased Tallinna Mustamäe ja Õismäe linnaosade hindadega. Korterite realiseerimisega linnapea Valtsoni sõnul probleeme aga pole.

Saue linn on Valtsoni hinnangul konservatiivne ja pole praeguseni laenu võtnud. Oma probleemid püütakse lahendada eelarve tuludest, selgitab linnapea. Käesoleval aastal on veel vastu võtmata Saue linna eelarve, suuruseks 11,5 miljonit krooni, möödunud aasta 9 kuu eelarve oli 7,3 miljonit krooni.

Vee ja kanalisatsiooniprobleemid on vaid eramute piirkonnas, tunnistab Valtson. Tulevast aastast käivituva EBRD programmi Saue Vesi 2005 raames kavandab linn võtta oma esimese laenu -- 10 miljonit krooni viie aasta peale.

Keila linna 9000 elanikust elab enamus munitsipaalvaldusesse kuuluvates majades, kuid linnas on ka elamuid, mis kuuluvad teistele organisatsioonidele või ühistutele.

Keila aselinnapea Rene Musta sõnul elab 70 protsenti elanikkonnast korterites. 1500 olemasolevast korterist on pea kõik erastatud.

Must peab Keila elanikku üsna paikseks, ta ei armasta rännata. Aastas toimub vaid umbes 60 korterivahetust.

Keila linn on esialgu ennast suutnud majandada suuri laene võtmata. Musta sõnul alustab Keila varsti aga laenuprogrammiga vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks. Kuni 2000. aastani kavandatakse võtta laenu 103 miljonit krooni. Praegu toimub aktiivne investorite otsimine.

Soojatrassidega Musta sõnul probleeme pole, need on paremas korras kui teistes Eesti linnades.

Jaga lugu:
Hetkel kuum