Salaviina kibe järelmaitse

Eestis tarbitakse ühe inimese kohta ligi 16 liitrit puhast piiritust aastas. Kolmandik kuni pool sellest kogusest jõuab joojateni tumedaid teid pidi.

Euroopa Liidust salakaubana Eestisse veetav viin kahjustab kohalike tootjate ja väike-kaupmeeste majanduslikke huve ning mürgitab maksumaksjatest kodanikke. Riigi lühinägeliku alkoholipoliitika tõttu jääb riigikassa igal aastal ilma miljonitest kroonidest, alkoholi tootvad firmad kiratsevad, peamiselt maapiirkondades tegutsevad väike-kaupmehed peavad sulgema oma poodide uksed või rakendama end salaviinamüüjatega ühise vankri ette.

Möödunud aasta 1. detsembril kehtima hakanud valitsuse otsus alkoholi hindade vabakslaskmisest on olnud kahepalgeline, kui kõrvutada seda aktsiisi tõstmisega. Selline lahendus pole ennast õigustanud kellegi jaoks peale salakaubavedajate ja monopolipidajate. Suuremad vägijookide tootjad leiavad lahjemate jookide kokkusegamisel mingisuguseid lahendusi turul püsimiseks, väiksemad on sunnitud tegevuse lõpetama või ümber profileerima. AS Ofelia peadirektor Arno Narro tunnis-tas käesoleva kuu alguses Eesti Päevalehele: «Turg on salaviina täis ja selle müüjad käivad oma kaupa koguni riigiasutustes pakkumas.»

Ausaks jääda soovivad väikekaupmehed pingutavad püksirihma, et kuidagi salaviinamüüjatega konkurentsis püsida. Riigiviina poest ei osteta, kuna mitteametlikku märjukest on võimalik soetada piiramatutes kogustes, makstes 35--40 krooni liitri eest. Mitmed maapoodide omanikud on väitnud, et ei müü mõnel nädalal ühtki pudelit Eestis toodetud viina, samal ajal ei tohi nad trahvide ja müügilitsentsist ilmajäämise ähvardusel osaleda ka salaja üle piiri toodud tulivee realiseerimisel.

Põrandaalune viinaäri on nõudnud mitmeid ohvreid, kuna pudelites pole alati kontrollitud kaup. Vana väide, et kui sul pole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi, ei pea enam paika. Viin on saanud surmale kaasaaitajaks, viinamürgitused neelavad haigekassast tuhandeid ja tuhandeid kroone. Eesti kristliku arstide ühingu andmetel sureb ägedasse alkoholimürgitusse rohkem kui üks inimene päevas.

Salaviina sisseveo piiramiseks on peamiselt kaks teed -- karmistada kontrolli piiridel või vähendada alkoholitoodetele määratud aktsiise.

Kontrolli tõhustamise vari-ant ei sobi meile sellepärast, et Eesti riigil puuduvad praegu vahendid olemaks hea administreerija. Ta ei suuda hoida korda tolliametnike hulgas, kellele on riigi käekäigust tähtsam isiklik heaolu. Arvestades tõsiasja, et politsei on avastanud salaviinaladusid mitmel pool Eestis, on selge, et tollis töötab äraostetavaid inimesi, kes on aldid saatedokumente võltsima. Pole usutav, et kümned konteineritäied Magic Cristali või Rossijat veetakse riiki kitsaid ja käänulisi loomaradu pidi.

Äripäeva arvates saaks ülalviidatud probleemidele vastu seista alkoholi aktsiisimaksu vähendamise või kaotamise abil. Kuna selle laekumine riigieelarvesse kuust kuusse katastroofiliselt väheneb, siis oleks mõttekas lasta kodumaistel tootjatel viina hinda alandada selle piirini, kus tekiks konkurents salaviinaga. Raha, mis laekuks siis tulu-, sotsiaal- ja käibemaksust, oleks kindlasti suurem kui see, mis praegu ebaõnnestunult kehtestatud aktsiisimaksust õnnestub läbi häda kokku korjata.