NATO vähendab investeeringuid

Norra majandusleht Dagens Nærinsliv on esmakordselt pärast 1949. aastat, mil Norrast sai NATO liige, saanud riigi kaitseministeeriumilt andmeid NATO raha kohta. Need näitavad selgelt NATO investeeringute järjepidevat kahanemist. Lisaks investeerimisprogrammile on kahanenud ka sõjaline eelarve -- suurim oli see 1992. aastal (10,8 miljardit Eesti krooni) ja tänavu on selle suurus 9,36 miljardit krooni.

Suurimad maksjad ühisesse investeerimisprogrammi on USA ja Saksamaa, kellest kumbki katab sellest veerandi. Võrreldes aga iga riigi panust tema rahvamajanduse kogutoodanguga, on suurim maksja hoopis Norra, kelle panus ületab USA oma kuus korda.

Norra peab neid kahte programmi tähtsaks nii sõjaliselt kui poliitiliselt. «See näitab, et NATO liikmesriigid on võtnud endale riisiko ja vastutuse ühise kaitse eest. See kontseptsioon on olnud edukas, mistõttu on väga tähtis hoida seda vajalikul tasemel,» öeldakse Norra kaitseministeeriumi avalduses.

NATO sõjalisest eelarvest finantseeritakse NATO ülemjuhatust ja õhuseirejõude. Investeerimisprogrammist toetatakse neid riike, keda NA-TO peab enda jaoks sõjaliselt oluliseks. Viimasel ajal on investeeringud liikunud rohkem Vahemere piirkonda.

Viimasel ajal on Norra valitsus hakanud mõtlema Põhjala ühise sõjalise juhtimise loomisele, mis aitaks tugevdada nõrgenema kippuvat Põhjamaade koostööd, lubaks paremini kasutada Norra, Soome ja Rootsi sõjalisi ressursse ning säästaks riigikaitse eelarves miljardeid kroone.

Ühtlasi saaks Põhjamaade sõjalist koostööd laiendada NATO rahupartnerluse programmile, ütles Norra välispoliitikainstituudi teadur Iver B. Neumann. DN