Kaubavahetus aeglustus

Vastupidiselt majandusministeeriumi maikuus tehtud prognoosile, mis nägi aasta ekspordimahuks 22 250 miljonit krooni, jäi ekspordi maht loodetust 1300 miljoni krooni võrra väiksemaks. Seda seoses toiduainetööstuse toodete ja tekstiiltoodete oodatust väiksema mahu tõttu. Ministeeriumi hinnangul olid Eesti väliskaubandusdefitsiidi peamised põhjustajad masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted. Aruandes toodud hinnangu kohaselt võib oodata, et masinate ja seadmete kaubagrupist tulenev defitsiit peaks hakkama vähenema. Eelmisel aastal kasvas selles jaotuses eksport 75 protsenti ja import 48 protsenti. Sisseveetavale kütusele aga lähemal ajal veel alternatiivi ei ole, nenditakse aruandes.

Eesti kaubavahetuse kogu käive oli eelmisel aastal 50 280 miljonit krooni, millest eksport moodustas 21 170 miljonit ja import 29 110 miljonit krooni. Võrreldes 1994. aastaga kasvas kaubavahetuse käive eelmise aastaga 31 protsenti, ekspordi maht kasvas 25 protsenti ja impordi maht kasvas 31 protsenti. 1994. aastal ulatus käibe kasv 71 protsendini, ekspordi mahu kasv 59 protsendini ja impordi kasv 82 protsendini. 1994. aastal ulatus väliskaubanduse puudujääk 4580 miljoni kroonini.

Kuigi Eesti oli 1995. aastal kaubanduslikes suhetes 169 riigiga, langes suurem osa käibest ehk 90 protsenti vaid 15 riigile. Kõige rohkem eksporditi kaupu Soome (4533 mln kr) ja Venemaale (3710 mln kr). Samad riigid juhtisid edetabelit ka impordi osas.