15. veebruar 1996
Jaga lugu:

Äriregister ootab õigeid andmeid

Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep

Äriregister on esimese astme linna ja maakohtute registriosakondades peetav register. Kui ettevõtteregister sisaldas statistilist koondmaterjali, siis äriregister sisaldab andmeid, mille õigsus peab olema garanteeritud.

Üks osa dokumentidest on need, mis peavad tõestama, kas registreeritaval osaühingul või aktsiaseltsil on olemas deklareeritav osa- või aktsiakapital minimaalmäärana.

Teise andmete grupina võib mainida fakte, mida me esitamisel kohe ei kontrolli. Nende andmete õigsus jääb ettevõtja enda vastutada. Me eeldame aga, et esitatud andmed on tõesed.

Kui näiteks antakse vale aadress, siis kannatab firma ise, sest kui me saadame firmale posti teel asutamisdokumendid tagasi, siis me eeldame, et nad ka firma kätte jõuavad.

Kolmas andmete liik on deklaratiivse tähendusega ning see puudutab tegevusala. Eesti on eeskujuks võtnud Austria ja Saksamaa, kusjuures esimeses neist tegevusalasid registrisse ei kanta. Sakslased on aga väga täpsed ja märgivad sajaprotsendiliselt ära ainult need tegevusalad, millega nad päriselt tegelevad.

Meil on kahjuks siiani levinud arusaam, et ettevõte võib tegeleda ainult sellega, mis ta on kunagi põhikirjas suutnud tegevusaladena välja mõelda. Ja välja mõeldakse kümnete kaupa. Tihti jääb selline mulje, et tegevusalad on antud perspektiivis aastani 2050.

Tähelepanuta on jäänud äriseadustiku neljas paragrahv, mis ütleb, et ettevõtja võib tegeleda igal tegevusalal, mis ei ole seadusega keelatud. Põhimõtteliselt võib siis tegelda kõigega, mis ei ole keelatud ega nõua eraldi litsentsi, seda olenemata, kas see on tegevusalana äriregistrisse kantud või mitte.

Äriregistri tegevusala kanne, mis ka avalikkusele avaldatakse, on mõeldud ettevõtja peamisete tegevusalade reklaamimiseks. Pole mõtet avaldada viiskümmend tegevusala, mis algavad raamatupidamisest ning lõppevad laevade ja lennukite remondiga.

Me ei nõua, et ettevõte avaldaks oma kõik tegevusalad, kuid seaduse järgi eeldatakse, et ettevõtja esitatud tegevusaladel ka hetkel tegutseks.

Register võib valeandmete eest rahatrahvi määrata. Lõppkokkuvõttes võib aga tegevusalasid hilisemate kannetega ka täiendada.

Tegevusalad tuleb määrata ära üldjoontes. Kui keegi toodab autokumme, pole vaja märkida, et toodetakse talvekumme.

Hetkel pole äriseadustikus täpselt formuleeritud, mis see tegevusala peab olema. Samas me ei eelda, et keegi laseb endale sisse kanda sellised tegevusalad nagu välismajandus- või äritegevus.

Kui firma ikkagi nii teeb, jääb äriregistri kohtuniku otsustada, kas ta aktsepteerib seda või mitte. Üldjuhul on kohtunik sõltumatu ning tal on otsuste tegemisel vaba valik. Parem on endal juurde märkida täpsustav säte, mis alal tegutsetakse.

Jah. Näiteks Tallinnas on olnud väga palju tagasilükkamismäärusi sellise tegevusala märkimise puhul nagu kommunaalteenused.

Kohtunike otsuseid saab vaidlustada kõrgemas kohtus. Seadus ei ole päris selline, mis haaraks kogu äriregistri praktikat. Alati on asju, mis pole üheselt määratud. Kuna tegemist on kohtuliku registriga, siis saab seaduses esinevaid auke täita kohtupretsedentidega. See on ka mujal maailmas üldlevinud praktika.

Vastavalt äriseadustikule võib firmal olla Eesti piires üks kordumatu nimi. Ei tohi olla isegi eksitavalt sarnaseid nimesid. Siin otsustab asja lõplikult jälle ainult kohtunik.

Rahvusvahelise praktika alusel peavad erinevad olema vähemalt kaks tähte. Ärinimi ei tohi olla eksitav ka õigusliku vormi, tegevuse ulatuse ja tegevusalade suhtes.

Näiteks on meil kombeks panna ärinime lõppu «ltd». Eesti seadused teevad vahet, mis on osaühing, mis aktsiaselts. Inglisekeelne «ltd» võib tähendada nii osaühingut, aktsiaseltsi kui ka usaldusühingut, kus on isiklik vastutus. Seetõttu võib välispartnerile arusaamatuks jääda omandivorm.

Me ei lase läbi firmanimes «ltd», «& company» ja «& co». Mandri-Euroopas võetakse seda kui isikuühinguid, mitte aga aktsiaseltsi või osaühingut. Kui selline lühend pannakse aktsiaseltsi või osaühingu nime lõppu, on see eksitav ja vastuolus rahvusvaheliste kaubandustavadega.

Siis tehakse määrus, millega kohtunik annab tähtaja, mis ajaks tuleb antud puudus kõrvaldada. Asutamisdokumentidesse on loomulikult võimalik hiljem ka muudatusi teha.

Jah. Mõned parandused peaksid registreerimise korda täpsustama ja selgitama. Mis puudutab asja kiirendamist, siis on äriregister teinud ettepaneku üleminekuperioodil, mille jooksul toimub vanade firmade ümberregistreerimine, teha pikendusi kandeotsuste puhul. Selles suhtes on tähtajad väga lühikesed.

Praegu on kohtunikul viisteist päeva aega otsuse allakirjutamiseks ning otsus tuleb registrisse kanda ja kood anda kümne päeva jooksul. Saksamaal, mille oleme eeskujuks võtnud, võib antud protsess kesta kuni kolm kuud. Karta on aga, et käesolevate tähtaegade jõus olemise korral võime järgmisel aastal hätta jääda.

Näiteks tahetakse parandusettepanekuga välja jätta punkt, mille kohaselt on kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada piiranguid nime kasutamisele. Arvestades omavalitsuste hulka ja firmanimede kirevust, tekitab see punkt segadust ja võib olla korruptsiooni aluseks. Tehtud on ka ettepanek jätta välja registreerimiseks avalduse isikliku esitamise nõue. Seni oli see kaheselt mõistetav. Nüüd on tehtud ettepanek ära määratleda, et avalduse võib teha ka esindaja kaudu. Oluline parandusettepanek on punkt, mis ütleb, et äriregistri kanded kehtivad õigetena. Selle parandusettepanekuga tahetakse registri kandele anda viieteistpäevane garantii.

Jaga lugu:
Hetkel kuum