Eesti vajab ebastandardset mõtlemist

Pühapäeval Eesti Raadios Peeter Kaldre küsimustele vastates märkis välisminister Siim Kallas, et Eesti on kaotamas atraktiivsust muu maailma silmis. Väikeriigi jaoks on aga teatavasti väga kasulik millegagi silma torgata, et ligi meelitada välisinvesteeringuid, äratada usaldust koostööpartnerina ja kujutada vastuvõetavat osalejat mõnes rahvusvahelises organisatsioonis.

Praeguse valitsuse puhul kipub aga jääma mulje «seisvast veest». Üks põhjus selleks on ilmselt koalitsioonipartnerite vastastikune algatuslikkuse summutamine, mis pärsib arengut. Seejuures kehtib summutamistegevus ilmselt mõlema koalitsioonipoole -- nii KMÜ kui reformierakonna -- kohta. Riigi arenguks on aga vaja edasiliikumist ja soovitavalt kvalitatiivsete nihetena, mitte tasapisi roomates. Seega on vajalik teataval määral ebastandardset mõt-lemist kui liikumise mootorit. Seda võib nimetada ka malemängu terminites mitme käigu ettenägemiseks, kuid erinevalt malemängust oleks eesmärk mõni käik aja kokkuhoiu nimel vahele jätta.

Üheks viimasel ajal kõige enam käsitlemist leidnud plaaniks on nn «ilvesehüpe» ehk Eesti koolide komputeriseerimine. Astrofüüsik Ott Toomet on jõudnud Sõnumilehes antud plaani eest juba hoiatada, kuigi asjalike hoiatuste kõrval on välja pakutud ka mitmeid vaieldavaid kartusi.

Samal ajal on sarnane idee leidnud väljapakkumist USAs. President Clintoni väljaöeldud plaan riigi koolide komputeriseerimiseks aastaks 2000 kõlab väga tuttavlikult, ei tea, milline võiks selles olla näiteks Tallinnas Eesti sellekohase plaaniga tutvunud asepresidendi Al Gore'i roll? Aga lõpuks ei ole see tähtis, kaalukam on see, mis toimub Eestis. Tänapäeva maailma tormiliselt kiire arengu juures on mõtlemine väga vajalik, kuid mõtlema jäämine hukutav.

Eelmisel nädalal tuli Suurbritannia valitsuse tasandil välja omapoolse infoühiskonna algatusega, mis kannab nime «Information Society Initiative» -- ISI. Eesmärk on seejuures Briti kompaniide konkurentsivõime säilitamine ja suurendamine kaasaja tipptehnoloogiliste telekommunikatsioonivõimaluste laia kasutamise kaudu.Valitsus ei looda ainult eraalgatusele, vaid on otsustanud omalt poolt mängu panna kuni 35 miljonit naelsterlingit. Eeskätt väike- ja keskmise suurusega kompaniide arendamiseks mõeldud ISI hõlmab seejuures äärmiselt laialdast võimalustevaldkonda ja valitsuse poolt pakutakse välja ka kohalike tugikeskuste arendamine ettevõtjate nõustamiseks.

Programmist võib igaüks midagi enese vajaduste kohast leida ja lisaks märgitakse algatuses ka üle-euroopalisi analoogilisi programme, millega on võimalik ühineda.

Seega konkurentsivõimelise turuga ning konkurentsivõimelise tööstusega Suurbritannia peab vajalikuks ettevõtjaid valitsustasandil «tagant torkida», et teiste riikide võimaliku kiire arengu korral mitte maha jääda. Eesti-taolisel väikeriigil tuleks järelikult seda enam sama teed mööda kiirustada.

Võib küll vastu vaielda, kas on mõtet kiirustada -- arvutid on kallid, sideliinid puudulikud ja üleüldse võiks oodata ning vaadata ja alles kosununa hakata teiste poolt sissetallatud rada mööda tatsuma. Selline filosoofia -- tuleneb ta siis tagasihoidlikkusest, ettevaatlikkusest, soovimatusest riskida või mõnest muust tegurist -- viib aga Eesti kindlasti arengus tagasi.

Lõpetuseks näide Briti infoühiskonna projekti seletuskirjast (Interneti vahendusel): e-maili aadress Teie visiitkaardil suurendab tunduvalt Teie usaldusväärsust äripartneri silmis. Pisiasi, aga ikkagi ...