19. veebruar 1996
Jaga lugu:

Riik reorganiseerib lennujaamade haldamist

12. jaanuaril otsustas RE Eesti Lennujaamad haldusnõukogu, et Kuressaare ja Kärdla lennujaam on riigile regionaalselt vajalikud.

Nende edasiseks käitamiseks pakuti välja kolm varianti: koondada kogu saarte transport RASi Saarte Liinid alla, moodustada Kärdla ja Kuressaare lennujaam, st ühised või eraldi aktsiaseltsid.

Kuressaare lennujaama direktori Illar Tennose sõnade kohaselt on ühinemine Kärdla lennujaamaga eri maakondade alla kuulumise tõttu keeruline. «Seetõttu olen hakanud koostama põhikirja omaette aktsiaseltsi loomiseks,» kinnitas ta.

Kärdla lennujaama direktori Stanislav Starkovski sõnade kohaselt pole ka mõeldav lennutranspordi koondamine koos laevaliiklusega Saarte Liinide alla. Ühinemise üle Kuressaare lennujaamaga otsustavad sellel nädalal toimuval nõupidamisel maavanemad, lausus Starkovski.

Aktsiaseltsid oleksid sajaprotsendilise riigiosalusega, kuna ei erasektor ega kohalikud omavalitsused pole huvi üles näidanud. Tennose ütlusel võib loota, et tulevikus hakkavad omavalitsused riigilt siiski aktsiaid välja ostma.

Pärnu ja Tartu lennujaamale pole riiklikku funktsiooni leitud, mistõttu soovitakse anda nad munitsipaalhaldusesse. «Meil on vaja nad enda küljest ära lõigata, kuna nad teenivad 1/10 sellest, mida kulutavad,» kommenteeris Eesti Lennujaamade haldusnõukogu esimees Mati Prints. «Meil pole nendele kulutustele katet,» selgitas ta.

Tartu linnavolikogu on jaanuari lõpus juba vastu võtnud otsuse keelduda lennujaama munitsipaliseerimisest. Linnapea Väino Kulli väitel vajab lennujaam doteerimist 3 miljoni krooni ulatuses.

Pärnu aselinnapea Andres Sooniste sõnul puudub Pärnul veel täpne seisukoht kohaliku lennujaama suhtes. «Sellisel kujul me teda linnaomandusse ei taha, kuna see eeldaks liiga suuri kulutusi,» leiab Sooniste. Lennujaam vajab kohe investeeringuid 8--9 miljonit krooni. Lõpliku otsuse munitsipaliseerimise kohta teeb linnavolikogu.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Tõnu Naestemaa kinnitusel lähevad lennujaamad munitsipaalvõimude äraütlemise korral erastamisele.

Väikelennujaamadele on eraldatud riigieelarvest 11 miljonit krooni. Sellest üle poole läks eelmise aasta kulude katteks. Tänavuseks aastaks anti kõigile neljale lennujaamale võrdselt 1,3 miljonit krooni.

Lennujaamade direktorid ei mõista, mis alusel Eesti Lennujaamade haldusnõukogu otsustas anda erineva suurusega ettevõtetele ühesuguse summa. Haldusnõukogu esimees Mati Prints on selle küsimuse esitamise peale nõutu, kuna tema kinnitusel pole käesoleva aasta kohta mingit finantsplaani veel kinnitatud.

Stanislav Starkovski väitel on aga olemas koosoleku protokoll, kus on kirjas, et rahajaotamisotsuse teinud haldusnõukogu koosolekut on juhatanud Mati Prints ise.

Lubatud raha moodustab suurema osa väikelennujaamade eelarvetest. Investeeringuid ei ole ühelegi lennujaamale ette nähtud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum