AS Teras võitleb oma olmekompleksi eest

AS Teras peab EEA poolt eelmise aasta 15. detsembril müüdud pooleliolevat olmehoonet endale kuuluvaks. Kui Teras 1991. aastal ettevõtte varad rendile võttis, oli kompleksist valmis ainult vundament. Praegu on välistööd lõpetatud ja ehitati ASi Teras raha eest, kinnitas Hirtentreu. Ta leidis, et riigi osa vaidlusaluses hoones on maksimaalselt viiendik.

Terase tegevjuhtkond kavatseb Hirtentreu sõnul kutsuda eksperdi vaidlusalust hoonet hindama. Pealiskaudsel hinnangul on tüliõuna turuhind üle seitsme miljoni krooni, lisas ta.

Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas 23. jaanuaril Tallinna halduskohtu määruse 7. detsembrist 1995, mis oli kaebuse tunnistanud tsiviilvaidluseks. Kohtuasja hakatakse Hirtentreu sõnul uuesti arutama paari lähema kuu jooksul.

EEA ei ole ühestki kohtuasjast informeeritud, ütles erastamisagentuuri pressiesindaja Marko Kadanik. Tema sõnul ei ole EEA nõukogu otsuse vaidlustamises midagi tavapäratut. «Tegemist on seaduspärasuseks kujunenud nähtusega, mil erastamisel läbikukkunud pool kohtusse pöördub,» tõdes pressiesindaja Kadanik.

Probleem on selles, et eraaktsiaselts Teras võttis katsemehaanikatehase Teras varad rendile, hiljem erastatud vara erineb aga algselt renditud varast, lausus Hirtentreu.

EEA müüs riigile kuuluvad 49 protsenti katsemehaanikatehase varadest EEA nõukogu otsuse kohaselt ASile Valser kuue miljoni krooni eest.

Erastamisagentuuriga detsembris sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt kohustus AS Valser investeerima ettevõttesse kolme aasta jooksul 31 miljonit krooni ja andma tööd 230 inimesele.

Aasta jooksul, mil tegeldi ettevõtte erastamisega, on 240st töötajast ebakindluse tõttu lahkunud või tellimuste vähenemise tõttu koondatud ligi 150 inimest, ütles ASi Teras direktor Alvar Hirtentreu. Tema sõnul puudub metallitöötlemise vajadus senises mahus ja optimaalne oleks tööl hoida kuni 70 inimest. Agentuuril on alati võimalik kohustuste täitmist kontrollida, seni pretensioone pole, kinnitas Kadanik.