21. veebruar 1996
Jaga lugu:

ELi ja Ida-Euroopa ühinemine toob kasu

Seni on ELiga sõlminud Euroopa lepingu juba kümme Kesk- ja Ida-Euroopa riiki. Taanlaste uuring käsitlebki seda, mis juhtub siis, kui need kümme riiki saavad Euroopa Liidu liikmeks.

Kuna ELi pürgivad riigid on tunduvalt vaesemad ja kehvema tehnoloogiaga, siis on nende kasvupotentsiaal suurem.

Kui Euroopa lepingu sõlminud riikide aastane majanduskasv ületab ELi oma 2,5 protsendi võrra, siis aastal 2000 moodustab nende riikide rahvamajanduse kogutoodang (RKT) elaniku kohta 35 protsenti ELi keskmisest.

EL on KIE riikide jaoks tunduvalt olulisem kaubanduspartner kui vastupidi. Praegu läheb KIE riikide ekspordist ELi maadesse üle poole, samal ajal kui ELi eksport sellesse piirkonda moodustab ainult 2,5% koguekspordist.

Ida- ja Lääne-Euroopa integreerumisel tuleb kasuks ühelt poolt ELi maade tehnoloogia ja kapital ning teiselt poolt KIE riikide madalad tootmis- ja palgakulud ning suhteliselt kvalifitseeritud tööjõud.

Uuring prognoosib, et ELi ja KIE vaheline kaubavahetus hakkab aastas kasvama 8--12 protsenti. ELi laienemise tulemusena peaks ühenduse eelarve suurenema 25--40 protsenti.

Taanlased loodavad, et tänu ELi laienemisele suureneb nende toidukaupade, masinate ja tööstusseadmete eksport. Esialgu väheneb mõningal määral hõive ja tootmine neis majandusharudes, kus Ida-Euroopa on tugev. Kaugemas perspektiivis aitab ELi laienemine aga suurendada riigi RKTd umbes 0,75 protsenti aastas, hõive ja töötus jääb samaks ning eratarbimine suureneb veidi. DN

Jaga lugu:
Hetkel kuum