21. veebruar 1996
Jaga lugu:

Väike vahendusjaam varjab salakõnelusi

Mida aasta edasi, seda väiksemaks jääb seoses digitaalsüsteemi arenguga väikeste telefonikeskuste osatähtsus suures ärimaailmas. Reeglina mitmekorruselises majas asuvad väikesed firmad on hakanud mitme peale muretsema võimsamaid jaamu.

See on tunduvalt otstarbekam, kui iga firma hakkaks linnast üksikuid liine ostma ja neid ühendama. Juba majja siseneva kaabli maht pii- rab hulga üksikute liinide kasutamise võimaluse.

Aktuaalsuse säilitab selline telefonisüsteem eraldi asuvas väikefirmas, samuti ei pea paljud liiaks muretseda taolist süsteemi koju. Mitmekorruselistes ja enam kui ühe telefonikasutajaga eramajades on väike telefonikeskus välja vahetanud ajast ja arust paralleeltelefonide süsteemi, mida on raske kasutada.

Ei ole kuigi mugav võtta telefon vastu kolmandal korrusel, et siis joosta keldris olevale pereliikmele teatama, et temaga soovitakse rääkida, ning seejärel tormata taas üles, et teine telefonitoru ära panna. Taolist süsteemi ei saa võrrelda ka ühe kantava telefoniga, sest see ripub vaid ühe inimese küljes ja on tema luksus, teistele pereliikmetele on kättesaamatu siis nii telefon kui selle omanik. Kergem ja mõistlikum oleks sellisel juhul kasutada jaama.

Vahendusjaama teine eelis paralleeltelefonide ees on võimalus segamatult pidada isiklikke kõnesid, kartmata, et keegi teisest toast toru tõstaks ning kõneleja sügavatest saladustest teada saaks.

Paari-kolme välisliini ja kuni kaheksa allabonendiga telefonikeskused sobivad klassikalise struktuuriga väiksematesse firmadesse, kus aeg maksab, palju suheldakse telefoni teel ja kõik kõned on vaja kätte saada. Telefonisüsteemi peale tasuks hakata mõtlema juba nelja töötajaga firmas, kui inimesed ei istu just kõik ühes toas.

Pealegi on Eesti Telefonil ühe numbri maksumus küllaltki kallis, nii et 2--3 numbri eest tuleb välja panna peaaegu sama palju kui mõne süsteemi eest. Kui firmas on kuni kümmekond töötajat, läheb väikefirmale liialt kulukaks näiteks kümne digitaalnumbri ostmine.

Kolme välisliiniga süsteemi korral on töötajal laual telefon, mis mõtteliselt sisaldab kolme numbrit. Ehkki jaamad võimaldaksid linnast igale numbrile otse helistada, neid reeglina nii tööle ei panda, kuna helistajale läheks numbrivalik liiga keeruliseks.

Seega vastab väikese telefonisüsteemiga firmas kõnele sekretär või helisevad korraga kõik telefonid. Viimase võimaluse pluss on see, et ükski kõne ei jää vastu võtmata, kuid üheaegselt helisevad telefonid võivad häirida mõne inimese töötegemist.

Ostes telefonisüsteemi, ei saa aparaate ära unustada. Ikka esineb veel suhtumist, et firma direktorile ja sekretärile muretsetakse korralik aparaat, kuid ülejäänud töötajatele pannakse vana kettaga telefon.

Odavate ja lihtsate telefonidega, millega on piiratud jaama võimaluste kasutamine, ei saavutata kokkuhoidu, vaid nullitakse tehtud investeering. See on sama, kui ühendaks kvaliteetse lääne stereosüsteemiga ragisevad vene kõlarid.

Turul olevad telefonid erinevad ajalise katkestuse poolest. Jaama teenuseid võimaldav recall-klahv on olemas kõigil Euroopa telefonidel.

Panasonicu mudelid, millel R-klahvi pole, sobivad Euroopa jaamadega vaid siis, kui muuta süsteemi programmi. Programmi muutmine aga teeb jaama kasutamise ebamugavaks.

Ehkki võrreldes suuremate telefonisüsteemidega on kuni kolme välisliiniga vahendusjaamad vähem võimekad, on nendegi funktsioonide arv küllaltki suur. Inimese üldise mugavuse taustal isegi nii suur, et enamasti kõiki võimalusi endale selgeks ei tehta ega igapäevases töös kasutata.

Kuni kaheksa allabonendiga süsteemidel on olemas klassikalised kasutusvõimalused, nagu järjekorda panemine, vahekõne sooritamine, noppimine jms. Kuni kolme välisliiniga süsteemi saab grupeerida nii, et üks välisliin heliseb ühel grupil, teine teisel.

Kui kolmest liinist üks on digitaalliin, siis on hea selle taha ühendatud telefonigrupilt valida kaugekõnesid. On ju digitaalliinil kaugekõnede valimine tunduvalt mugavam, kuna ei pea tegema pause ega ootama vahetoone. Kui aga jätame jaamale liini vabalt valida, siis ei pruugi ta anda kõige õigemat.

Telefonisüsteemi levinud kasutusvõimalus on koputus, mis annab käsiloleva kõne ajal märku järgmisest üritajast. Eelmise kõne võib nõutud ärimees panna ootele, vahepeal paar sõna teise helistajaga vahetada ning seejärel taas esimest keskustelu jätkata. Nii on hundid söönud ja lambad terved.

Kui on oluline hoida kõnekulusid kontrolli all, siis võib telefonidele peale panna kõnepiirangud. Sobiv on sellist võimalust kasutada näiteks koridoris oleva telefoni puhul, kust firma külastajad võivad võtta küll kohalikke kõnesid, kuid Ameerika onule sealt helistada ei saa.

Nagu järgmisel leheküljel olevast võrdlustabelist näha, saab mõnedele väikestele süsteemidele liita sekretäri funktsionaaltelefoni, teistel toimub programmeerimine läbi ühe telefoni. Ka viimaste puhul on võimalik juurde panna ekraaan ehk display, imiteerides nii süsteemitelefoni, kuid suhteliselt kõrge hinna tõttu pole see sageli otstarbekas.

Kui firmal on kaks numbrit, millest üks telefoni, teine faksi oma, siis paraku seisab tavabüroos faksiliini tihti jõude, kuna koormussuhe on klassikaliselt üheksa ühele.

Kaval on sel juhul oma tööd süsteemi abil organiseerida nii, et väljareklaamitud telefoninumbril saabuvad sissetulevad kõned ning oma inimesed helistavad välja rohkem faksiliinilt. Selline võimalus annab tagatise olla klientuurile paremini kättesaadav.

Taolised kombineerimisvõimalused jäävad ära aga siis, kui vahendusjaam on vaid ühe välisliini ja hulga sisenumbritega. Büroos on need süsteemid ehk veidi küsitava kasutusväärtusega, kuid sobivad hästi koju.

Jaga lugu:
Hetkel kuum