• OMX Baltic4,79%302,71
  • OMX Riga−0,06%878,37
  • OMX Tallinn5,74%1 936,13
  • OMX Vilnius1,55%1 155,41
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 100−0,27%8 666,12
  • Nikkei 225−0,6%37 799,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,23
  • OMX Baltic4,79%302,71
  • OMX Riga−0,06%878,37
  • OMX Tallinn5,74%1 936,13
  • OMX Vilnius1,55%1 155,41
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 100−0,27%8 666,12
  • Nikkei 225−0,6%37 799,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,23
  • 23.02.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Järelevalvenõukogu peab aru Esoili saatuse üle

EK lahutamine Esoilist on Esoili järelevalvenõukogu esimehe Andres Tindi sõnul üks võimalikke variante Esoili restruktureerimisel. Juhul kui EK lahutataks Esoilist, väheneks võimalus, et Eesti Kütuse ja Esoili vahel sõlmitaks ühisvastutuse leping ning sellega seoses raskeneks Esoili erastamine.
Tindi isikliku hinnangu järgi pooldaks ta solidaarse vastutuse lepingu sõlmimist, siis kui EK jääks Esoili koosseisu.
Tint ütles, et vaja on leida selline lahendus, mis garanteeriks Esoili majandustegevuse sellise rühmituse, et Esoili erastamine saaks jätkuda kasvõi osaliseltki.
«Me püüame väga norivalt leida poolt ja vastu argumente võimalikele lahendustele,» märkis Tint.
Majandusministri Andres Lipstoki sõnul on EK lahutamine Esoilist ja eraldi erastamine äärmiselt tõsiselt võetav variant. Lisades siiski, et ta ei kavatse midagi lõplikku selles küsimuses varem öelda, kuni järelevalvenõukogu hinnang variandi kohta talle ka paberil esitanud on.
EK peadirektori Henn Pärn ei soovinud Äripäevale oma arvamust Esoili küsimuses öelda, kuna see pidi olema puhtalt omanike rida.
Küsimusele, kas mitte tema ei olnud EK eraldamise üks initsiaatoreid, ütles Pärn, et see on tõesti üks tema poolt ministeeriumile edastatud EK edasist saatust puudutav projekt.
Esoili juhatuse esimehe Oleg Panfilovi sõnul tooks EK eraldamine endaga kaasa palju probleeme. Tõenäoliselt järgneks sellele hagisid Esoili välispartneritelt, näiteks Coastal Corporationilt, kellega sõlmitud lepingu kohaselt on Esoili-poolsed kohustused tagatud Termoili varaga, juhul kui sellest ei piisaks, oleks ameeriklastel õigus minna Esoili vara kallale, mille väärtus aga EK eraldamisega väheneks.
«Ees võib oodata pikk ja keeruline kohtuprotsess,» märkis Panfilov.
Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti kinnitusel ei ole Esoili tükeldamiseks mitte mingisugust vajadust.
«See ei ole erastamise seisukohalt vajalik. Esoili erastamine toimuks paremini ilma EK eraldamiseta,» tõdes Sarnet.
Lisades samas, et on mõistetav jaemüügifirma EK soov seista eemal kõigest Esoili ümber toimuvast kärast.
Erastamisagentuuri nõukogu liikme kaitseministeeriumi kantsleri Robert Lepiksoni isikliku hinnangu kohaselt võiks Esoili siiski EKst lahutada, kuna ebakindel on, mis saaks EKst koos Esoiliga erastamisel. Vajadust EK järele põhjendas Lepikson riiklike huvidega, mille kohaselt oleks vajalik säilitada üks kütuse jaejaotuse mehhanism kriisiolukordade tarvis.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele