Eesti Pank kritiseerib põllumajandustoetuse eelnõu

Eelmisel nädalal saatis Eesti Pank nii põllumajandusministeeriumile kui valitsusele oma seisukoha mitme põllumajandusliku tootmise toetamise abinõu kohta, mis on valitsuses juba pikka aega ringlenud. Keskpank märkis, et eelnõus on segi aetud põllumajanduse subsideerimine ning krediidiriski hüvitamine.

Maaelu arengu toetamise seaduseelnõu ühe autori Ants Laansalu sõnutsi ongi eelnõu puhul tegemist põhimõtteliste toetuste loeteluga, mille rakendamiseks tuleb välja töötada terve hulk detailseid juhendeid ning lisada selgitusi. Kinnitamata andmetel jäi Eesti Pangale arusaamatuks eelnõus kirjeldatud 700 miljoni kroonine investeeringuvajadus Eesti põllumajandusse, kuna summa on lahti seletamata.

Eesti Pank ei saanud selget seisukohta võtta ka ühes eelnõu rõhutatumas osas -- kapitalitoetuse maksmises, kuna kapitalitoetuse definitsioon eelnõus puudub.

Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell möönis, et pank oma seisukohti avalikult ei kommenteeri.

Põllumajandusministeeriumi nõunik Rein Rautits märkis, et Eesti Panga märkused ja ettepanekud on asjalikud ning ministeerium töötab need lähipäevil läbi. «Tõrjuvat hoiakut meil nende seisukohtade suhtes küll pole,» lausus Rautits.

Tundmatuks jääda soovinud põllumajandusministeeriumi ametniku väitel näitavad aga Eesti Panga seisukohad, et nende väljatöötajatel pole aimugi ei WTO (maailma kaubandusorganisatsioon) lepingutest ega põllumajandusest üldse.

Poleemikat tekitanud seaduseelnõu näeb ette maaelu arengu toetamist erinevate vahendite abil:

-- põllumajandustootjatele pakub riik 20 miljonit krooni kommertspankadest võetavate laenude intresside hüvitamiseks nii, et põllumees saaks laenu kätte maksimaalselt 10protsendilise intressiga;

-- kapitalitoetust nii intressitoe kui ka laenu osalise kinnimaksmisena maksab riik omavalitsuste kaudu samuti 20 miljoni krooni ulatuses;

-- loodava garantiifondi suuruseks on planeeritud 60 miljonit krooni;

-- töötatakse välja kord, mille alusel hakatakse kustutama põllumajandusettevõtete riiklikke makse ning viiviseid;

-- loodav hüpoteekpank võib olla nii riiklik kui kooperatiivne ning hangib oma raha riiklike garantiidega obligatsioonide müügist, samuti erifondidest ning riigieelarvest;

-- põllumehele, kellel on vähemalt 2 ha maad ning kes on teinud kevadkülvi 1996. aasta saagi saamiseks, hüvitab riik 1996. aasta kütuse aktsiisimaksu suurenemise põllumehe taotluse alusel.