26. veebruar 1996
Jaga lugu:

Seifi kindluse määrab lukk

AS Torupilli Rauakaubad müüb nii Jõmi kui Terase valmistatud raudkappe. Importseife kauplusel pakkuda pole.

Torupilli Rauakaupade juhatuse esimehe Vahur Niinemetsa sõnul on kauplus proovinud müüa ka kallimaid välismaa seife, kuid need jäid poodi seisma pooleks aastaks. «Rauakaupade pood ei saa nii pikaks ajaks raha seisva kauba alla panna, seetõttu orienteerume kindlalt minevale kaubale,» lisab Niinemets.

Rootsi Rosengrensi seifide müügiga tegeleva ASi Hansab müügijuht Raivo Kraus räägib, et alates kümne tuhande kroonisest ostust tahab tarbija seda otse maaletoojalt või firma esindusest osta, mitte soetada seda läbi vahendajate.

«Väiksemaid rahakapikesi müüme ka oma kauplustes,» tunnistab siiski Kraus.

Neli tuhat krooni maksva odavama seifi puhul ei kalluta väike hinnavahe veel tarbija soovi ühe või teise Eesti firma toote kasuks, märgib Vahur Niinemets. Tema sõnul valib ostja sarnase hinnapakkumise puhul seifi selle mõõtude või lukustusmehhanismi järgi.

ASi Teras seifid on avatavad traditsiooniliselt seifivõtme ja ratta pööramisega, ASi Jõmi kapi saab lahti võtmega, mis tuleb täpselt lukuauku sobitada. Viimast lukustusmehhanismi kasutavad ka välisfirmad. Kiiremini saab omanik lahti Terase seifi. Jõmi seifi avamisel, kus kasutatakse Abloy litsentsi järgi Venemaal toodetud lukusüdamikku, nõudis võtme lukuauku sobitamine ka poemüüjalt hoolt ja kannatlikkust.

Raivo Kraus kinnitab, et näiteks Rosengrensi firma lukul on 90 miljonit eri kombinatsiooni. «Lukuosa lihtsalt lahti muukida pole võimalik,» väidab Kraus. Täielikku kindlust pole iialgi, kuid seifi testimisel on määrav see, kui kergelt lukk järele annab.

Seifi hinna määrab sertifitseerimine. Võrdsete mõõtmetega seifide mitmekordne hinnavahe tuleneb sellest, et kindlustusfirmad tunnistavad vaid testitud seife.

Raivo Krausi sõnul maksab kõige lihtsama testi tegemine ligi 50 000 krooni, lähim aktsepteeritud sertifitseerimiskoht leidub Rootsis. Madalama astme litsentsiga seif peab vastu pidama vähemalt kümme minutit tõsist muukimist, selgitab Kraus.

Terase tootmisjuhi Andres Koppeli sõnul sertifitseerib nende firma vaid Rootsi eksporditava toodangu.

ASi Jõm juht Valeri Roos ei pidanud testimist Rootsis praegu võimalikuks. Tema sõnul on aga lähiajal plaanis kindlustusseltsi Polaris soovitusel välja vahetada seifide lukud, kuna kindlustusselts aktsepteerib ainult Saksa firma Mauer lukke.

Eesti tootjale käib testimine praegu veel kõrge hinna tõttu üle jõu. Odavama seifi eelistajad vajavad tavaliselt vaid kappi väiksemate summade hoidmiseks või kaitseks pisivarguse eest.

Valeri Roosi väitel on odavamatesse seifidesse sissemurdmised sarnased. «Kas murtakse toore jõuga lahti uks või puuritakse luku kinnituskohad lahti,» jagab ta oma kogemusi.

Roos ütleb, et iga kuu tuleb firma meistritel parandada 3--4 lõhutud seifi. «Need on endise N Liidu tehaste või Terase valmistatud, meie seife parandada pole tulnud,» märgib Roos vaevuaimatava irooniaga. Ta lisab kohe, et ei öelnud seda mitte konkurendi halvustamiseks.

Kui Teras tootis seife juba nõukogude võimu aastatel, siis Jõgeval asuv AS Jõm alustas metallkonstruktsioonide kõrval turvakappide valmistamist alles mõne aasta eest. «Idee tuli juhuslikult, rublaaja lõpul rööviti meid ja siis mõtlesimegi, et hakkame kaitsma end ja teisigi raharöövlite eest,» lausub Roos. Jõgeva KEKi metallitsehhist alguse saanud ja vahepeal väikeettevõtte Jõgeva Metall nime kandnud firma tänane nimi Jõm on eelnenud nime suupärane lühend, lisab Roos.

Seif rööviti koos põrandaga Eelmise aasta 25. septembri öösel rööviti Tallinnas Minski kauplust. Röövi käigus kadus kauplusest seif, kus hoiti kaupluses tol hetkel olnud raha. Seif leiti hiljem metsast lahtikeevitatuna. Üle kolmesaja kilo kaalunud raudkapi viisid vargad koos põrandabetoonitükkidega kaasa, meenutab kaupluse haldaja, Sõle Turu ASi tegevdirektor Urmas Ehasoo. Selge, et varastel oli öösel aega mitu tundi, kuid nad ei suutnud ilmselt kohapeal seifi lahti muukida ja nad otsustasid selle endaga kaasa viia, lausub Ehasoo. 20 000 krooni maksnud seifi oli pärast leidmist raske ära tunda, nii palju oli teda avamisel keevitatud, lisab aktsiaseltsi tegevdirektor.

Ehasoo sõnul olid vargad valmis seifi kas või koos põranda ja seinaga kaasa viima ning selle vastu pole ükski seif kaitstud. Küll aga raskendab korralik lukk seifi avamist ja muudab varaste töö keerukaks.

Täielikku kindlust varguste suhtes ei ole, tõdeb ka kõnealuse seifi kauplusele müünud ASi Hansab müügijuht Raivo Kraus. Tema sõnul pole seni ühtegi Rootsi firma Rosengrens seifi, mis ka Minski kaupluses üleval oli, suudetud kohapeal lahti muukida. Kraus lausub, et tema teada on Eestis minema viidud üldse kaks Rosengrensi seifi, millest teine leiti avamata üles.

Jaga lugu:
Hetkel kuum