Ametnike ülipüüdlikkus

Nagu Äripäev ühes oma hiljutises juhtkirjas soovitas, ongi riigi konkurentsiamet lõpuks tööle hakanud. Ei mäleta, et nimetatud ametkonna töötajad oma aktiivsusega varemalt millegagi silma paistnud oleks, pärast nn leivahinna avaldust ei pääse nendest aga mööda enam ükski ettevõtja.

Tööindu täis ametnikud, kes oma informatsiooninälja rahuldavad peamiselt ajakirjanduses ilmunud seisukohtadest, on ettevõtjad ning nende mittetulunduslikud liidud ja organisatsioonid viinud tõelise hirmuni.

Neid ärihaisid, kes on vait, konkurentsiamet ei märka, need kes tegutsevad avalikult, leiavad hukkamõistu.

Selline näide on leivaliidu ühisavaldus, kus viidati avalikult teraviljaprobleemile lootuses seda lahendada, konkurentsiameti poolt leidis see aga taunimist. Kirjutist mullusest bensiinihinna tõusust seoses õlifirmade võimaliku kokkuleppega ametnikud ei leidnud, järelikult ka midagi ei toimunud ja konkurentsiamet ei teinud piuksugi.

Viimastel päevadel on kommentaari andmisest keeldunud Pärnu piimakombinaadi direktor, kelle hiljutine avaldus kahe piimakombinaadi koostöö kohta tõi kaela sekeldused konkurentsiametiga.

Ajakirjandust hakkas kartma ka lihaliidu tegevdirektor. Tema väitel on konkurentsiamet keelanud liidul isegi põhikirjalise tegevuse -- lihatööstuste hulgihindade avaldamise hulgifirmadele.

Võib-olla on tegu konkurentsiameti parima arusaamisega seaduse täitmisest, mis mahub Tiit Vähi ühte enim korratud lausekonstruktsiooni «meie riik on alles noor», kui aga võrdse konkurentsi tagamine riigi poolt hakkab meenutama nõukogudelikku jälitustegevust, millega majandusarengut pärsitakse, siis peaks selle ameti pädevuse küll üle vaatama.