Majandusministeeriumi litsentsitalituse juhataja Aleksander Skoblovi sõnul võiks litsentsitavate tegevusalade arvu vähendada paarikümneni. Ministeeriumid soovivad aga litsentsitavate tegevusalade arvu seitsmeteistkümne võrra suurendada, märkis Skoblov.
«Praegu mõeldakse litsentsi all ka kõiki tegevuslubasid,» rääkis Skoblov. «Litsentsitavad võiksid olla ainult tegevusalad, mis on seotud inimese tervise ja ohutusega. Praegu veel ka need tegevusalad, mis on seotud suure hulga raha liikumisega -- need on alkoholi, tubaka ja kütusega tegelevad firmad,» lisas ta.
Eesti projektbüroode liidu tegevdirektor Peeter Kokk kinnitas, et litsentsi taotlemine on bürokraatlik etapp mingi dokumendi saamiseks ja üldjuhul erilist probleemi kellelegi ei valmista.
«Praegu ma kaldun arvama, et riigipoolsest litsentside väljaandmisest on veel vara loobuda,» rääkis Kokk. «Kui erialaliidud muutuvad tugevamaks, siis oleks selline asi mõeldav.»
«Kui ettevõtja on näiteks arstiharidusega ja tal on kõik vajalikud seadmed olemas, siis peaks ta loa saama,» rääkis Skoblov. «Sellega ei peaks aga tegelema suur riiklik komisjon. Samuti piisaks jaekaubandusfirmadel kohaliku omavalitsuse loast.»
Litsentsi saamise puhul ei ole Skoblovi sõnul mingeid koguselisi piiranguid, nagu mõningatel juhtudel on väidetud. «See oleks põhimõttelises vastuolus GATTiga,» selgitas Skoblov.
Mõnel tegevusalal võivad olla aga suhteliselt karmid eritingimused. Näiteks valge viina impordi puhul, kus on välja antud vaid 15 litsentsi, nõutakse valmistajatehase kinnitust, et litsentsi taotlev firma on toote ametlik importija.