Eksminister Männik ostab Viljandi viljasalve

Pärast kolmeaastast erastamisprotsessi tunnistas erastamisagentuur parimaks Viljandi viljasalve ostupakkumuseks Harald Männiku oma, müügilepingule kirjutati alla 20. veebruaril.

Harald Männik ei soovinud enne raha ülekandmist ostutehingut kommenteerida, kuid kinnitas, et pakkujaks on ta eraisikuna. Männik põhjendas oma huvi viljasalve vastu sellega, et tema vanaisa oli mulk ning ta tahab Viljandimaa põllumajanduse arengule kaasa aidata.

Ta lisas, et loomulikult on tal viljasalvega ka oma majanduslikud huvid. «Eks mul tuleb nende inimestega, kes seal praegu töötavad, ka tööd jätkata,» ütles Männik.

RASi Viljandi Viljasalv direktor Jüri Kallakas möönis, et viljasalve ostupakkumusi teinud ka viljasalve juhtkond ning Viljandi teraviljaühistu, kelle pakutud summad olid samuti kaheksakohalised. «Millegipärast pidas erastamisagentuur Männiku pakkumust paremaks,» lausus ta.

Kallakase sõnutsi vajab Viljandi viljasalv investeeringuna käiberaha 6--7 miljoni krooni ulatuses, millega saaks tootmise efektiivselt käivitada.

Viljandi viljasalv on ehitatud 1990. aastal, selle projekteeritud võimsus on 420 tonni jõusööta ööpäevas. Tehase aastakäive ulatub 70 miljoni kroonini, teravilja puuduse tõttu töötab viljasalv praegu kahjumiga.

Harald Männik töötas 1970--1975 Viljandi näidissovhoosi direktorina. Nii enne kui pärast on ta olnud põllumajandusminister.