Asjatundjate arvates oli valimistulemus võimalikest kõige halvem. Rahvapartei sai esimest korda Hispaania suurimaks erakonnaks, kuid kongressis hangitud 157 kohta 350st jättis enamuslootuse täitumata.
José Maria Aznar on püüdnud igati deklareerida, et ta tahab teha laialdast poliitilist koostööd ning loob tegutsemisvõimelise valitsuse. Ta kummutas väited, nagu nõuaks parlamendi ebakindel koosseis peatselt uusi valimisi.
Hispaania stabiilsuse seisukohalt kujunevad kaalukeeleks piirkondlikud kataloonlaste ja baskide väikeparteid, kellel on oma majandus- ja eraldumistaotlused.
Üldine seisukoht analüütikute ridades on siiski, et José Maria Aznar suudab sõlmida kokkuleppe katalaani koalitsiooniga Ciu, mis sai parlamendis 16 kohta, ja ilmselt ka mõne väiksema regionaalse parteiga, näiteks Kanaari saarte koalitsiooniga, mis võitis neli kohta.
PP liidri, 43aastase José Maria Aznari kõrval olev erakonna mõjuvõimsamaid tegelasi, 46aastane Rodrigo Rato, hakkab kuuldavasti juhtima uut superministeeriumi, mis hakkab tegelema majanduse, rahanduse ja kaubandusega. Ning tema esimene põhiülesanne on koostada riigieelarve, mis seni puudub.
Pragmaatikuks peetav Rodrigo Rato on Hispaania poliitiku kohta üllatavalt napisõnaline ja pigem anglo-ameerikaliku kui ladinapärase huumoritajuga. Olles jurist ja töötanud advokaadina, siirdus ta peatselt äriellu ning on kogunud endale korraliku varanduse, kuid sellele vaatamata ei kuulu ta Madridi majanduselu koorekihi hulka, mille paljud liikmed, nagu riigipanga ja politsei endine juht, on korruptsioonis süüdistatuna läinud kohtu alla.
Rodrigo Rato sõnul vajab riik nüüd töörahu ja investeeringuid, kuid kahjuks ei anna ebakindel valimistulemus selleks piisavat garantiid.
Tulevane rahandusminister on lubanud alandada marginaalmaksu praeguselt 56 protsendilt 40 protsendile. Ta ei ole nõus, et maksusoodustused tulevad kasuks üksnes rikastele, väites, et välja tuleb juurida hoopis maksupettused, sest Hispaania põhiprobleem on see, et rikkad ei maksa üldse mingit maksu.
Rodrigo Rato usub, et majanduse õitseng, bürokraatia vähendamine, riigiaparaadi kärpimine, korruptsiooni vähendamine ja tööseaduse ajakohastamine aitavad riigi maksutulusid suurendada. DI
Seotud lood

Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest