Venemaa püüab õiendada palgavõlga

Riigi statistikakomitee andmetel ulatus 20. jaanuaril maksmata palkade kogusumma riigis 20,4 triljoni rublani.

Märts ja aprill on kõige soodsamad kuud võlgade ja maksmata palkade tasumiseks, ütles Venemaa rahandusministri esimene asetäitja Vladimir Petrov.

Jaanuaris ja veebruaris ei ole tööstus ja turud piisavalt aktiivsed ning makse ei kogutud täismahus. Märtsis ja aprillis ei ole aga vaja teha veel makseid põllumajandusele, põhjapiirkondadele ja ehitusele.

Valitsus tahab märtsis maksta 7,9 triljonit rubla hilinenud palkadeks, 7,9 triljonit rubla jooksvateks palkadeks, 3,5 triljonit rubla võlgadeks ja piirkondade jooksvateks makseteks, ühe triljoni söetööstusele ja 850 miljardit kaitsetööstusettevõtetele. 7,5 triljonit rubla kulub kodumaiste ja välisvõlgade intresside ja tagasimaksete katmiseks.

Paljud töötajad ei ole saanud palka kolm-neli kuud, ja president Boriss Jeltsin, kes taotleb juunis enda tagasivalimist, on lubanud selle probleemi kiirelt lahendada.

Osa ökonomiste on seisukohal, et lubatud palgavõla väljamaksmine võib valimiste-eelsel ajal süvendada inflatsiooni, mis omakorda võib suurendada eelarve kavandatud kulusid.

Aserahandusminister Vladimir Petrov kinnitas, et 20 triljonit plaanitud märtsikuu kuludest kaetakse traditsioonilistest tuluallikatest. Ülejäänud 10 triljonit rubla saadakse valitsuse võlakirjade (GKO) ning riigilaenuobligatsioonide (OFZ, OGSZ) uute emissioonidega.

Petrovi teatel on valitsus võlgu sõjaväele 5,5 triljonit, millest põhilise osa moodustavad palgavõlad, 1,6 triljonit rubla täitevvõimuasutustele, 500 miljardit sotsiaalsfäärile ning 300 miljardit rubla ministeeriumidele jm keskasutustele. REUTER-ÄP