• OMX Baltic−0,57%298,96
  • OMX Riga−0,18%891,94
  • OMX Tallinn−0,72%2 056,31
  • OMX Vilnius−0,3%1 202,46
  • S&P 500−0,79%6 229,98
  • DOW 30−0,94%44 406,36
  • Nasdaq −0,92%20 412,52
  • FTSE 100−0,19%8 806,53
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • OMX Baltic−0,57%298,96
  • OMX Riga−0,18%891,94
  • OMX Tallinn−0,72%2 056,31
  • OMX Vilnius−0,3%1 202,46
  • S&P 500−0,79%6 229,98
  • DOW 30−0,94%44 406,36
  • Nasdaq −0,92%20 412,52
  • FTSE 100−0,19%8 806,53
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • 06.03.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa püüab õiendada palgavõlga

Riigi statistikakomitee andmetel ulatus 20. jaanuaril maksmata palkade kogusumma riigis 20,4 triljoni rublani.
Märts ja aprill on kõige soodsamad kuud võlgade ja maksmata palkade tasumiseks, ütles Venemaa rahandusministri esimene asetäitja Vladimir Petrov.
Jaanuaris ja veebruaris ei ole tööstus ja turud piisavalt aktiivsed ning makse ei kogutud täismahus. Märtsis ja aprillis ei ole aga vaja teha veel makseid põllumajandusele, põhjapiirkondadele ja ehitusele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Valitsus tahab märtsis maksta 7,9 triljonit rubla hilinenud palkadeks, 7,9 triljonit rubla jooksvateks palkadeks, 3,5 triljonit rubla võlgadeks ja piirkondade jooksvateks makseteks, ühe triljoni söetööstusele ja 850 miljardit kaitsetööstusettevõtetele. 7,5 triljonit rubla kulub kodumaiste ja välisvõlgade intresside ja tagasimaksete katmiseks.
Paljud töötajad ei ole saanud palka kolm-neli kuud, ja president Boriss Jeltsin, kes taotleb juunis enda tagasivalimist, on lubanud selle probleemi kiirelt lahendada.
Osa ökonomiste on seisukohal, et lubatud palgavõla väljamaksmine võib valimiste-eelsel ajal süvendada inflatsiooni, mis omakorda võib suurendada eelarve kavandatud kulusid.
Aserahandusminister Vladimir Petrov kinnitas, et 20 triljonit plaanitud märtsikuu kuludest kaetakse traditsioonilistest tuluallikatest. Ülejäänud 10 triljonit rubla saadakse valitsuse võlakirjade (GKO) ning riigilaenuobligatsioonide (OFZ, OGSZ) uute emissioonidega.
Petrovi teatel on valitsus võlgu sõjaväele 5,5 triljonit, millest põhilise osa moodustavad palgavõlad, 1,6 triljonit rubla täitevvõimuasutustele, 500 miljardit sotsiaalsfäärile ning 300 miljardit rubla ministeeriumidele jm keskasutustele. REUTER-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele