6. märts 1996
Jaga lugu:

Mobs teenib hiigelkasumit

Nahksest bossitugitoolist vabaks ja büroost sõltumatut äritegemisvõimalust ihkavad asjamehed on märkamatult Eesti Mobiiltelefonile tekitanud 333 miljoni krooni suuruse käibe. Sipelga kombel EMT kukrusse kantud puhaskasum on 130 miljonit krooni ja rentaablus küünib 40 protsendi piirimaile.

Väga hea tulemus, jääb üle nentida. On siililegi selge, et lähemas tulevikus jääb mobiilsideteenuseid pakkuvate firmade tulusus kõrgemaks enamiku muudel aladel tegutsevate ettevõtete omast.

Kindla arengu garanteerib tarbijate hulga kasv, mida EMT peadirektor Tõnu Tee eelmise aasta müügitulemuste põhjal on iseloomustanud sõnaga «plahvatuslik». EMT andmete põhjal kasvas eelmisel aastal digitaalse GSMi klientide hulk üle kahe korra. Samas on Eestis siiani võrreldes lähimate naabrite Soome ja Rootsiga 1000 elaniku käes üle kümne korra vähem mobiiltelefone. Pole tõenäoline, et Eesti ettevõtjad või muidu jõukad elanikud vähem mugavat elu armastaksid kui lähinaabrid. Seega terendab selgelt vähemalt 10kordne mobiilsidefirmade arenguhüpe.

Arengu peaks tagama ka kolmanda operaatori turuletulek kõige lähemate kuude jooksul. Kliendi jaoks on see kindel märk paremast tulevikust, sest mitme mobiilsideoperaatori tegutsemine tillukesel Eesti turul ei luba ühelgi neist pakutavate teenuste hindadega väga vabalt ümber käia. Pealegi peaks klientide hulga suurenemine samuti mõjutama teenuse hinna liikumist allapoole, sest teenindava ettevõtte püsikulud ju ei tohiks suureneda. Äripäev loodab, et Eesti seadustik ja konkurentide tihe rebimine ka Eesti-välistel turgudel välistab kartellilepete võimalikkuse, nagu on jutuks olnud mõnel teisel alal tegutsevate firmade puhul.

Mobiilsideoperaatorite ren-taablusnäitajad peaksid küll mõneti langema, aga nende võrdsustumist teiste alade ettevõtetega pole kõige lähemal ajal karta, sest nõudmine mobiilsideteenuse järele on jätkuvat suur. Pikemas perspektiivis mahub Eesti turule ehk tõesti vaid kuni kaks mobiilsideteenust osutavat firmat, eriti kui võrrelda Soome ja Rootsiga, kus vastavalt 5 miljoni elanikuga riigis tegutseb kaks firmat ja 8 miljoni elanikuga riigis kolm firmat.

Tulevikus pakub mobiilsideettevõtetele teatud konkurentsi ka Internet ja üldse multimeedia, mille heaks müügimeheks on näiteks ka Eesti Vabariigi president Lennart Meri isiklikult, propageerides Eesti arvutiseerimist ja internetiseerimist. Juba praegu on võimalik Rootsis Interneti vahendusel helistada kõigisse maailma paigusse Eesti rahasse ümber arvutatuna vähem kui veerandi krooni eest minutis. See asjaolu annab trumbid kätte kohe-kohe turule tulevale Ritabellile, kelle omanike hulka kuulub ka AS Tallinna Kaabeltelevisioon. Viimase juht Tõnis Palts eelistabki perspektiivis kohtvõrkude arendmist rahvusvahelise side arendamisele.

Mobiilsideteenuste edukas pakkumine peaks sobima heaks näiteks, millises suunas Eesti võiks areneda. Kõrgtehnoloogial põhinev tootmine ja informatsiooni vahetamine ning seda hõlbustavate teenuste ja vahendite arendamine vahetab välja või vähendab rahvamajanduses seni traditsiooniliseks peetud tegevusalade osakaalu. Mobiilside arengusse investeeritakse jätkuvalt pool miljardit krooni aastas.

Sekretäridel kaob vajadus ja võimalus vastata firmajuhi või müügimehe otsijale, et inimest ei ole praegu kohal, aga proovige homme jälle.

Jaga lugu:
Hetkel kuum