Tallinna Pank valib endale börsi

Tallinna Panga esindajad on läbirääkimisi pidanud suuremate Soome pankadega ja ka Soomes asuvate Rootsi filiaalidega ning on jõudnud järelduseni, et pangal ei ole mõtet minna Helsingi börsile. See läheb väga kalliks, eriti mis puudutab kulutusi maakleritele. Samuti ei saa Tallinna Panga aktsiatega kauplemine olla Helsingis piisavalt aktiivne, kuna panga aktsiad on raskesti kättesaadavad.

Enamus aktsionäre ei ole huvitatud panga aktsiate müügist. Aktsiaid hoitakse lootuses, et hind tõuseb ja selle tõttu on investoril võimalik saada suuremat kasumit.

Pank on pannud börsi käivitumisele suuri ootusi kogu aktsiaturu toimimise normaliseerimise osas. Näiteks kui tahetakse teha tehinguid, siis ei pea läbi helistama hulganisti firmasid. Samuti ei tohiks ühele tehingule tekkida kolm-neli vahendajat, vaid ostja ja müüja saaksid kohe kokku. Praegused aktsiaturu tingimused ei ole selles osas normaalsed. Tallinna Pank loodab tekkivalt börsilt ka adekvaatsema informatsiooni kättesaamist turul noteeritavate aktsiate kohta.

Oleks võinud küll lõppkokkuvõttes edukamalt minna, kuid eelnimetatud tingimusi arvestades möödus emissioon siiski suhteliselt hästi.

See oli tingitud esiteks panga kapitalivajadusest ja eesmärgist parandada panga riskinäitajaid.Teiseks soovis Tallinna Pank ka suuremate klientide laenu- ja garantiivajadusi rahuldada.

Kes olid suuremad välisinvestorid? Suurematest investoritest võib nimetada 15protsendilise osalusega Netherlands Development Finance Company (FMO). Rahvusvahelise tuntusega firma osalemine aktsiaemissioonil aitas tunduvalt tõsta ka panga usaldusväärsust.

FMO ja Tallinna Panga vahel sõlmiti ka pikaajaline koostööleping, selle raames on FMO valmis panka finantseerima, väljaõpet suurendama jne.

FMO-le järgnesid Swedfund seitsmeprotsendilise osalusega ja Oppenheimer & Co viieprotsendilise osalusega.

Koostöös välisinvestoritega peab lühikese ajalooga pank tõestama, et suudetakse kasumit toota ka pikemas perspektiivis.

Läti pangandust peeti kunagi Venemaa allmaailma panganduskeskuseks, kuid olukord on seal nüüdseks tunduvalt paranenud. Läti pangandusturul on hetkel küllalt palju võimalusi.

Jah, võib küll. Investeeringute kliima atraktiivsus on alates selle aasta jaanuarist kiiresti tõusnud Ida-Euroopas ning kõige atraktiivsemaks on muutunud investoritele nii T?ehhi, Poola kui ka Eesti.

Selle on põhjustanud tõenäoliselt ettevõtete aasta majandustulemuste avaldamine, need on tunduvalt paranenud. Aktsiahinnad hakkasid selle tulemusena rohkem tõusma ja ka välisinvestorid hakkasid huvituma investeeringute tegemisest Eestisse. Seega on aktsiaturud muutunud kindlamaks ja välisinvestorid valmis turule tulema.

Tallinna Panga aktsia hind on senini kiiresti tõusnud tingituna nõudlusest turul. Nõudlus jätkub ja selle tõttu ei ole oodata Tallinna Panga aktsia hinna langust.

Kuna Credit Suisse on kümneaastase tegevusega kinnine investeerimisfond, siis nende tehtavad investeeringud on pikaajalise iseloomuga.

See tähendab, et nad ei hakka müüma aktsaid, mistõttu ei ole oodata Tallinna Panga aktsia hinna langust.

Näiteks sõlmisime Credit Suisse IM-ga lepingu selle kohta, et nemad ei müü panga aktsiaid kümne aasta jooksul.

Arvan, et ka pärast kümne aasta möödumist müüki ei toimu.